/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/09/17/236969t1ha062.jpg)
Metsaseaduse muudatuse järgi muutub metsaregistris kogu inventeeritud mets kõigile metsa vanuse ja puuliikide kaupa jälgitavaks.
Info metsade vanuse, puuliikide ja raiumise kohta muutub kõigile kättesaadavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on olnud rahulolematust eelkõige kahest suunast - ühed ei ole rahul suure bürokraatiaga, teised ei ole rahul, et kavandatavatest raietest saadakse teada tihti siis, kui harvesterid juba naaberkinnistul undavad,» rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Tema sõnul on omaette probleem olnud pahatahtlike ja räpakate töötegijatega, kes toimetavad metsas hoolimatult ega korrasta tööde tegemise käigus lõhutud teid nõuetekohaselt või vale ilmaga metsa mineku tulemusel pahupidi pööratud maad.
«Viimase probleemiga on metsasektori esindajad ise tõsiselt tegelema hakanud, neid ennast puudutab see kõige valusamalt, kui sektori maine mõne vastutustundetu tegija tõttu kannatada saab,» rääkis minister.
Ta seletas, et valitsusele esitatud metsaseaduse muudatuse järgi muutub metsaregistris tulevikus kogu inventeeritud mets kõigile metsa vanuse ja puuliikide kaupa jälgitavaks.
«See tähendab, et igaüks saab vaadata, kui vana on tema lapsepõlve seenemets või suvekodu ümbrusesse jääv mets praegu, millal see mets jõuab sellisesse vanusesse, et tuleb metsa uuendama hakata,» lausus Pentus-Rosimannus.
Metsaomanik, kes oma metsa korralikult ära inventeerib, esitab needsamad tulemused ja andmed metsaregistrisse. 30 päeva jooksul kontrollitakse, kas andmetega on kõik korras. Kui on korras, jäävad andmed metsaregistrisse üles, edaspidi ei pea metsaomanik enam keskkonnaametisse eraldi metsateatist esitama ja menetlema tulema, vaid piisab kõigile avalikult jälgitavate inventeerimisandmete tulemusel metsaregistrile elektroonilise teatise esitamisest.
Pentus-Rosimannus seletas, et metsaregister teostab seejärel automaatsed kontrolltoimingud (et tegemist ei oleks looduskaitsealaga ja raievanused vastaksid jms) ning väljastab metsateatise numbri.
«Ehk siis korraga väheneb nii bürokraatia, kui muutub metsas toimetamine tänu metsaregistrile avalikkusele paremini jälgitavaks,» lausus ta.