Haapsalus Väiksel viigil jäid pilliroo niitmise tõttu kaitsetuks vähemalt kaks ohustatud sarvikpüti pesa, millest üks on praeguseks hävinud.
Pildid: Haapsalus kahjustati pilliroo niitmisel haruldaste lindude pesi
10. juuli 2013, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohapeal käinud linnuhuviline Ene rääkis, et sarvikpüttide pesi on Väiksel viigil mitmeid ja kui osadel lindudest on praeguseks pojad juba välja hautud, siis 5. juulil jäid veekogu ühel kaldal tema kaamerasilma ette kaks pilliroo niitmisel kannatada saanud pesa. Kui varem olid need kaldaäärses roostikus peidus, siis pärast niitmist oli üks lagedaks tehtud pesa kaldale ohtlikult lähedale triivinud ning hävis. Teine pesa, mis eile veel alles oli, on Ene sõnul kaldast pisut kaugemal, aga pärast niitmist samuti nähtav näiteks röövlindudele ja lahtistele koertele.
Haapsalu linnakeskkonna peaspetsialist Triin Tarv ütles, et niitmistöid on teostatud juulikuus samal ajal juba viimased kuus-seitse aastat ning varem pole sellist probleemi tekkinud, kuid tänavu on lindude pesitsusaeg tema sõnul nädala võrra hilisemaks lükkunud. Ohustatud lindude pesadest Väiksel viigil polnud linnavalitsus tema sõnul teadlik.
«Niitmist tellides ei osanud me tol hetkel ette näha, et roostikus on pesad,» ütles Tarv. «Järgmise roolõikuse ajal tuleb enne kooskõlastada või vaadata üle, kas linnud pesitsevad seal veel. Praegu on see lihtsalt väga rumal juhtum, siiamaani pole seda tehes selliseid asju olnud, linnud on juba ära pesitsenud olnud.»
Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse projektijuht Veljo Volke nimetas juhtunut kahetsusväärseks ja ütles, et ühing esitab selle kohta keskkonnainspektsioonile avalduse.
Allesjäänud sarvikpüti pesas on alles umbes viis muna, kuid kas neist ka pojad välja haududa ja suureks kasvatada õnnestub, Volke ennustada ei osanud. «Oht on loomulikult suurem kui siis, kui pesa on roo varjus nagu ta peaks olema. Huvitav on see, et need pesad üldse jäid alles seal, et sellise teo üle elasid,» rääkis ta.
Looduskaitseseadus sätestab, et looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud.
Sarvikpütt on Eestis II kategooria kaitsealune liik ehk lind on ohustatud, kuna tema arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel võib liik sattuda hävimisohtu. Tema arvukuseks Eestis hinnatakse 200-400 haudepaari.