Rästikuhammustus: hirmul on suured silmad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Rästik Padisel RMK metsas.
Rästik Padisel RMK metsas. Foto: Ülar Praakel

Rästikud tekitavad inimestes peamiselt hirmu. Igal aastal salvab rästik hulka inimesi, kes tavaliselt satuvad paanikasse. Hammustus on kindlasti ohtlik, kuid tuleb püüda jääda rahulikuks ja vajadusel kiiremas korras arsti poole pöörduda.

Kuigi arvatakse, et rästikuhammustus võib lõppeda surmaga, ei ole mürk iseenesest surmav, kirjutab Saarte Hääl. Kurjaks läheb asi siis, kui inimesel on mürgi vastu allergia. Samamoodi on aga ka näiteks mesilastega. Ka mesilase käest nõelata saamine võib allergia korral väga ohtlik olla. Umbes kolmandikul juhtudel rästikuhammustuse puhul mürki inimesesse ei satugi ja vahel ei saadagi aru, et nüüd just rästik hammustas.

Saarte Hääl rääkis mitme inimesega, kes on oma elu jooksul rästiku käest hammustada saanud. Mürgi mõju on individuaalne ja väljendub erinevalt, kui üldse.

Nii näiteks niitis üks härra kodus muru. «Äkki oli jube valus, arvasin, et herilane või vaablane,» räägib ta. «Aga kui jalg oli all kui puupakk, siis vaatasin lähemalt ja kaks auku olid kõrvuti. Kuid paistetus läks üle ja siiani ma ei tea, kas oli rästik või mitte.»

Märksõnad

Tagasi üles