Põtrade arvukust tahetakse oluliselt vähendada

Põder Järvamaal. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja.

Kui veel mõne aasta eest kütiti ühel jahihooajal ligi 4000 põtra, siis soovitab keskkonnaagentuur tuleval hooajal lasta 6500 isendit ning äärmisel juhul nõustub ka 7500 põdra küttimisega.

Kui varem määras riik kvoodid, kui palju võib maakondades jahihooajal ulukeid küttida, siis seoses tänavu jõustunud uue jahiseadusega teeb riik seda vaid suurkiskjate puhul.

«Sel aastal on teisiti see, et kvoodi otsustavad maakondlikud jahindusnõukogud ning meie ulukiseireosakonna poolt tuleb kvoodisoovitus,» rääkis keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire peaspetsialist Rauno Veeroja.

Näiteks põdra puhul on KAURi aruandes neli varianti, millest eelistatumad on kuni 6000 või 6500 põdra küttimine. Samas on variantideks lasta ka kuni 7000 või 7500 looma, kuigi ulukiserie osakond seda mahtu ei soovita. Need arvud on väga suured, kui vaadata varasemaid aastaid: 2010. aastal kütiti 4255 ja aasta hiljem 4730 põtra.

«Eelmise aasta küttimismaht oli 5126 ja see oli alates 1992-1993. aastast suurim hulk põtru, mis ühe jahihooaja jooksul kütitud,» rääkis Veeroja. Ta märkis, et huvi põtra küttida on jahimeeste seas jätkuvalt kõrge.

«Ta on kõige olulisem jahiuluk,» lausus Veeroja, kinnitades, et seejuures ei ole jahimeestel huvi liiga palju küttida, sest nad tahavad, et põdra asurkond oleks jätkusuutlik.

KAURi seirearuandes märgitakse, et põdraasurkond on ületanud metsamajanduslikult talutava ülempiiri. Jahimeeste 2013. aasta hinnangu järgi on neid 13 260.

«Juba ligi 15 aastat on meil kokkuleppeline põdra asustustiheduse piir, mis on arvestatud ca 5 põtra tuhande hektari põdrale sobiva elupaiga kohta,» ütles Veeroja. «Jahimeeste loenduste põhjal on põdra asustustihedus vähemalt kahel aastal seda ületanud.»

Ulukiseireosakonna hinnangul on mõistlik hoida põdra asurkonda vahemikus 3,5-5 isendit tuhande hektari kohta. Selles vahemikus ei tohiks metsakahjustused olla liiga suured ning asurkond on tugev ja elujõuline.

Veeroja seletas, et keskkonnaametil on plaan jahindusnõukogud kokku kutsuda juuli teises pooles ja siis peaks selguma, milline kvoot jahihooajal käiku läheb.

«Metssea puhul esitasime oma nägemuse minimaalsest mahust, mis tuleks ära küttida, et olukord ei muutuks kahjustuste koha pealt hullemaks,» lisas Veeroja. Lasta tuleks 23 650 siga.

Seevastu metskitse puhul ulukiseire osakond omapoolset kvooti ei paku. Mõne aasta tagused rängad talved mõjusid metskitse populatsioonile laastavalt, kuid Veeroja sõnul on üksjagu maakondi, kus kitse arvukus on hakanud jõudsalt kasvama. Seda eriti Kagu-Eestis, Tartumaal ja Jõgevamaal.

«Samas on endiselt osa maakondi, kus seis nii hea ei ole – näiteks Raplamaal, Pärnumaal,» tõi ta välja. «Meie soovitus oli, et maakondades, kus arvukus on kasvanud, tuleks küttimismahtu tõsta, kuid ligi pooles Eestis tuleks seda hoida eelmise aastaga samal tasemel.»

Suurkiskjate mahtu ei otsusta jahindusnõukogud, vaid nemad võivad teha ettepanekuid. Need mahud antakse riigi poolt.

«Kõikide suurkiskjate puhul tuleb sel aastal küttimismaht märgatavalt madalam kui eelmisel aastal,» kinnitas Veeroja.

Ta tõi välja, et karu arvukus on langenud eelmiste aastate küttimismahu tõttu, kuid ilvese puhul on langus olnud märksa ulatuslikum ja põhjus ei ole ainult küttimine, vaid vilets seis metskitsega.

«Nüüd meie näeme juba kitse tõusu, aga see ei ole päris kindel, kas ilves on oma arvukusdünaamika põhja saavutanud, sest need on tavaliselt paariaastases nihkes,» lausus Veeroja.

Ka hundi arvukus on langenud. Peamiseks põhjuseks on küttimine, kuna temal on saakloomade valik laiem. Eelnevatel aastatel oli oluline tegur ka kärntõbi, kuid viimasel hooajal oli kärntõves loomade osakaal väiksem.

«Teatud pesakonnad, mis olid olemas, on kuhugi kadunud,» lisas Veeroja. «Pole välistatud, et hundi puhul on toimunud salaküttimine, aga selle kohta pole raudkindlaid fakte.»