Keskkonnaamet laseb siseveekogudesse üle 120 000 angerjamaimu

Angerjamaimud.

FOTO: Ain Prostin / Postimees

Ette kasvatatud noorkalad viikase Saadjärve, Võrtsjärve ning Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve. Nimekirjas on need järved, kus toimub kutseline kalapüük ja angerjas on ka üks tagasipüütav hinnaline kalaliik. Noorkalad jõuavad sihtkohta 26. juunil ja on keskmiselt 4 grammi rasked. Kokku asustatakse 127 860 maimu ja esimesed jõuavad püügimõõduni 6-7 aasta pärast.

Võrtsjärve ääres asuvas angerjakasvatuses Triton AS ette kasvatatud ja Võrtsjärve rikastamiseks asustatud kaladest rändab osa pärast suguküpsuse saavutamist Emajõe kaudu Peipsi järve, sealt läbi Ivangorodi hüdroelektrijaama turbiinide Läänemerre ning edasi juba läbi Taani väinade kudemispaikadesse Atlandi ookeanis asuvasse Sargasso merre.

Lisaks Euroopa Liidu vahenditele toetab angerjate asustamist 75 protsendi ulatuses ka Eesti riik ja osa sellest kalurid ise kalapüügitasude kaudu. Asustamise eesmärk on nii hoida vääriskalapüüki kui ka tagada piisav tagasiränne kudealadele. Euroopa angerjas on kuulutatud ohustatud kalaliigiks, kelle varud on kohati langenud sada korda ja riigid peavad panustama vahendeid tagamaks vähemalt 40 protsendi rändangerja väljarände.

«Varem arvati, et läbi hüdroelektrijaama ei õnnestu kaladel pääseda. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlaste uuringutest märgistatud kaladega selgus, et neid sattus kalurite püünistesse nii paisust allavoolu jões, Soome lahe rannikul kui ka Taani väinades,» räägib keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.

Teadlaste arvamusele tuginedes saab öelda, et välja püütakse kuni kolmandik Võrtsjärve asustatud angerjast. Ligikaudse hinnangu järgi on igal püügiaastal järves 300 000–350 000 sugu- ja püügiküpset angerjat. Kui sellest asurkonnast püütakse aastas välja 10–20 tonni, on see kalade keskmist kaalu arvestades 20 000–50 000 angerjat.

Kui ka välja püüdmata jäänud 300 000 angerjast osa hukkub, satub röövkalade toiduks või jääb üldse saagina registreerimata, peaks ikkagi oluline osa Võrtsjärves kasvanud vääriskalast jõudma kudemisalale ja andma seal uusi järglasi maailmamere angerjate asurkonna säilitamiseks.

Angerja asustamist toetab Euroopa Kalandusfond 2011-2014 aasta jooksul kokku 255 646 euroga, millest tänavu kasutatakse 64 000.

Tagasi üles