Polaarmatkaja soovib põhjapoolusele viia Eesti lipu
Reporter.ee video!

Briti polaarmatkajad

FOTO: Reuters / Scanpix

Geograafiaüliõpilane Timo Palo treenib end Haanjamaa metsades polaarmatka jaoks vormi, et 2011. aastal võtta ette retk põhjapoolusele.

«Aastas korra pean kuhugi välja saama, muidu läheb kannatamatuse tunne liiga suureks,» rääkis Palo Reporter.ee'le oma rännuhimust.

Viimati käis Palo kevadel Teravmägedel ja kui kõik hästi läheb ning oma projektile rahastuse saab, soovib ta 2011. aastal põhjapoolusele minna. Tema sõnul on sellise retke eelarve umbes 400 000- 500 000 krooni.

Tartu Ülikoolis geograafiat õppiv Palo ammutab polaarmatkamise alaseid teadmisi ülikooli raamatukogust, sest teoreetiline ettevalmistus peab olema sama heal tasemel kui füüsiline.

«Pikk kurnav retk poolteist-kaks kuud, selle jooksul võib nii mõndagi juhtuda just siin üleval,» viitab Palo mõistusele. «Selleks peab valmis olema, see võtab aastaid aega. Seda ei saa enne teada, kui pole pidevalt proovinud ja läinud järjest aste kõrgemale, järjest pikemaid retki ette võtnud,» selgitas ta.

Matkaja veab polaarretkel enda järel kelku varustusega. Põhjapooluse kelk saab Palo sõnul olema üle 130-140 kilo raske. Õhutemperatuur võib põhjapoolusel langeda kuni 50 külmakraadini.

Polaarretkel on Palo sõnul päev keskeltläbi 10 tundi pikk, õhtul tuleb panna kiiresti telk üles, ajada söök keresse ja minna kähku puhkama, et hommikul vara tõusta. Magamiseks on aega keskeltläbi 6-8 tundi. «Muudele asjadele eriti mahti mõelda ei ole,» sõnas Palo.

Tagasi üles