/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/04/03/1669260t1h3558.jpg)
Keskkonnaamet teeb kontrolluuringuid, et välja selgitada Eesti looduses olevate šaakalite täpne arv, paiknemine, käitumismustrid ja populatsiooni suurenemisvõimalus. Võõrliiki tahetakse hakata loodusest eemaldama juba sel sügisel.
Šaakaleid hakatakse Eesti loodusest eemaldama sel sügisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on praegu kindlalt teada, et Eesti looduses on kolm šaakalit, kes elavad Matsalu piirkonnas. Lisaks on hääle järgi kuuldud ühte isendit ka Hiiumaal.
«Hiiumaale võis minna üks varem Matsalus identifitseeritud loomadest üle jää,» pakkus Lotman «On teateid ka Saaremaalt ja Viljandimaalt, kuid neis kohtades ei ole veel kontrolluuring vihjeid kinnitanud.»
Lotman seletas, et šaakali looduslikust levilast siia jõudmine iseseisvalt, ilma et vahepealsel alal oleks teada ühtki osapopulatsiooni, on väga ebatõenäoline. Eeltoodust lähtudes peab keskkonnaministeerium Läänemaa šaakaleid võõrliigiks ning seega on tegu liigiga, mida tuleb Eesti looduse jaoks pidada ebasoovitavaks.
«Uue võõrliigipopulatsiooni leidmise puhul tegutsemiseks on rahvusvahelisel tasemel koostatud mitmeid juhiseid, mille üks olulisemaid põhimõtteid on liik võimalikult kiiresti loodusest eemaldada, enne kui see muutub väga keerukaks ja kalliks või teostamatuks,» rääkis Lotman. «Keskkonnaministeerium peab otstarbekaks samuti lähtuda eeltoodud põhimõtetest.»
Lotmani sõnul on keskkonnaministeerium seisukohal, et šaakal tuleb Eesti loodusest eemaldada.
«Tuleb tõdeda, et tegemist on väga peidulise ja kavala loomaga, kelle püüdmine ei ole väga lihtne,» märkis Lotman. «Eesmärk võõrliik kiiresti loodusest eemaldada tuleb sellest, et kui populatsioon kohaneb olukorraga on ta võimeline kiiresti paljunema.»
Šaakali arvukuse kiire tõus võib suurendada maas pesitsevate lindude, kahepaiksete ja roomajate arvukuse vähenemist.
«Kas õnnestub kõik isendid kätte saada uuel jahihooajal, seda saab kindlaks teha jätkuvalt toimuva seire käigus,» lisas Lotman. «Praegu toimuvad veel kontrolluuringud selgitamaks loomade täpset arvu, paiknemist, käitumismustreid ja populatsiooni suurenemisvõimalust. Loodame uuringutega valmis saada septembriks ja selleks ajaks valmistada ette ka vastavad juhised.»
Lotmani sõnul on šaakali Eesti loodusest eemaldamine plaanis ette võtta sel sügisel.