Latikas juba võtab ja pioneerid saabuvad

Lillepeenardesse on veebruaris puhkenud lumikellukeste valge kõrval tekkinud ka kirkamad värvid ning kalamehedki võtsid Emajõe ääres kohad sisse mitu nädalat enne 20. märtsil alanud kalendrikevadet.

«Kala liigub,» kinnitas kirglik kalamees, mitu korda kalapüügi maailmameistrivõistlustel Eestit esindamas käinud Stanislav Pesjukov.

«Särg juba võtab ning säinast ja latikat kah tuleb. Nüüd pole muud, kui jõe äärde, midagi sealt ikka saab, kui oskad,» julgustas Pesjukov. «Ja kui ei oska, siis õpi teiste pealt, vaata, kuidas nemad saavad.»

Massid alles tulevad

Lisaks kalale on liikvel ka rändlinnud. «Paar nädalat tagasi tõi esimene soojalaine kaasa massilise põldlõokeste rände,» vahendas linnuriigi uudiseid Eesti Ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees.

Linnuvaatlejate märkmeid uurides lisas ta läinud kolmapäeval Eestisse saabunute nimekirja tavalisest ajast nädal varem jõudnud rabahaned, suur-laukhaned, sookured, esimesed valge-toonekured, hiireviud, laululuiged ja põldudel mängivad kiivitajad.

Metskurvits teeb oma mängu arglikke katsetusi, väike käblik on üritanud lauluhäält teha, põldudel peatuvad laululuiged – need on ornitoloogidele kevade märgid. Kuid linnuriigi õige kevad on alles ees.

«Rändlinnud saabuvad ka tänavu oma tavalise graafiku järgi, praegu on kohale jõudnud alles pioneerid,» selgitas Kalamees. «Massränne tuleb aprillis-mais, näiteks piiritajad jõuavad veel mais pärale. Kaugrändurid Aafrikast ei tea ju, et meil on soe. Nad tiksuvad ikka oma harjumuspärases rütmis.»

Kui võtta arvesse, et esimesed lumikellukesed puhkesid Tartus tänavu õide 8. veebruaril, siis ongi taimeriik sel kevadel kõige varem ärganud.

«Meie aed on juba üsna värviline,» oli Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Diana Pärn väitega päri.

Läinud nädalal õitsesid seal võrkiiris George, mitut liiki ja värvi krookused, talvine lumekupp, näsiniin, dauuria rodo, nii kodumaine kui ka transilvaania sinilill, täies ilus punetas suurel platsil ümaralehine alpikann ning sealsamas kõrval oli tükk maad enne oma õiget aega õitsema läinud kopsurohi. Juba jaanuaris tavapärase aprilli asemel õied lahti ajanud must lumeroos ilmutas väsimuse märke.

Elukogenud meteoroloog Milvi Jürissaar ei kiirusta aga kevade väljakuulutamisega. «Kui lund pole ja on soe, ei tähenda see veel kevadet,» ütles ta. «Arvan, et soojus tuleb aprilli keskel, nagu tavaliselt.»

Ilma vingerpussid

Jürissaar mäletab oma elust õige mitut talveta aastat, millele järgnes tavaline kevad, suvi ja sügis.

Näiteks pärast sõda tuli ühel aastal lumi korraks maha vaid uusaastaööl, kogu toonane talv sõideti saanide asemel vankritega. «Kuldnokad ei lennanudki siis ära, siblisid talvel õues nagu kanad,» meenutas ta.

Oli see nüüd aasta 1946 või 1947, seda ta täpselt ei mäleta, kuid neist ühe talv oli nii soe, et 28. veebruaril õitsesid sinililled.

Staažikal meteoroloogil jagub näiteid ka valel ajal sisse raksatanud külmast. Näiteks kas 1978. või 1979. aastal oli mais mõnusalt soe, nartsissid ja tulbid õitsesid, aga siis tuli 29. mail lumi maha.

«Olen näinud sedagi, et jaanilaupäeval sajab lörtsi,» lisas Jürissaar. «Ilm teeb igasuguseid asju, see käib tema juurde. Inimesed on lihtsalt loodusest võõrdunud ja kipuvad iga normist kõrvalekaldumist millegi väga erilisena võtma.»

---------------------------------------------------------

Kuidas saabub kevad Euroopasse?

Kevadet lahtiste silmadega otsivad inimesed võivad osaleda Euroopa ühel suurimal kevadisel BirdLife’i linnuvaatlusüritusel Spring Alive.

Midagi keerulist selles Euroopas kevade tulekut jälgivas ettevõtmises pole, kinnitas Eesti Ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees. Eestikeelse pealkirjaga «Kevad ärkab» linnuvaatlusel on vaja jälgida vaid nelja tuntud liigi – valge-toonekure, suitsupääsukese, käo ja piiritaja – kevadist saabumist.

«Kevad ärkab» projektis saab kaasa lüüa vaid interneti vahendusel. Juhised ning vajalik ja huvitav teave on kodulehel aadressil www.springalive.net.

Midagi keerulist loodushuvilisel selles projektis osalemiseks teha ei tule: vaja on vaid registreerida oma kõige esimene kevadine valge-toonekure, suitsupääsukese, käo ja piiritaja vaatlus.

Saadud tulemusi analüüsides selgubki ajavahemik, mil kõige rohkem inimesi nägi oma esimest linnuliiki. See teadmine aitab ornitoloogidel selgitada erinevusi lindude iga-aastastes saabumiskuupäevades ning nii saavad teadlased uurida, millised asjaolud (näiteks ilmamuutused) rändlindude saabumist mõjutavad.

Nimetatud nelja liiki saabuvaid linde registreeritakse «Kevad ärkab» kodulehel maakondade kaupa. Mida rohkem on märkeid, seda nii-öelda rasvasemaks muutuvad seal vastavad värvid, mis iseloomustavad tänavu valge-toonekure, suitsupääsukese, käo ja piiritaja saabumist. (TPM)