RMK alustas metsauuendamistöödega, mille käigus pannakse tänavu riigimetsas kasvama 17,5 miljonit pisikest puud. Alates aprilli keskpaigast kehtib riigimetsas ka kahekuine raierahu, mil lubatud on vaid raiutud metsamaterjalide kokkuvedamine ja raied nendes metsades, mida linnud pesitsemiseks ei kasuta.
«Hiline kevad lükkas istutamise alguse tavapärasest kahe nädala võrra edasi, mis on metsa uuendamise seisukohalt väga pikk aeg,» kommenteeris RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu tänavuste kevadtööde kiiret graafikut. Sel ajal pakub RMK hooajalist tööd ca 1700 inimesele – neist enamus kaasatakse metsaistutamisse, ca 200 inimest leiab rakendust taimlates taimi pakkides, koolitades ja rohides.
Valdava osa tänavusest istutusmahust moodustavad männid ja kuused, mida pannakse kasvama vastavalt 9,3 ja 7,2 miljonit taime. Ülejäänu moodustavad kased, sanglepad ja tammed. Raiesmikel, kus on mõistlik kasvatada lehtpuud, toimub uuendus enamasti nii edukalt looduse enda poolt, et istutamine polegi vajalik. Juba teist aastat järjest võtab RMK metsaistutuse ette ka sügisel, mil mulda pannakse 650 000 kuuske.
Samaaegselt metsauuendusega kehtib riigimetsas ka lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks ellu kutsutudkahekuine raierahu. Raietegevuse valdav peatamine aitab kaitsta ka metsamuldasid ja vähendada seenhaiguste levikut.
Siiski soovib RMK juhtida inimeste tähelepanu sellele, et ka raierahu ajal on lubatud ja otstarbekas teha mõningaid raietöid. Näiteks võib sel ajal teostada kahjustatud metsades sanitaarraiet, et ära hoida haiguste levikut ning raadada metsamaad, mille kasutusotstarve pärast raiet muutub. Samuti võib 15. aprillist 15. juunini teha raietöid alusmetsata puhtpuistutes, kus ei saa kahjustada pinnas ning kus metsas elavaid linde ja loomi raietöödega häiritakse vähe.