/nginx/o/2009/05/20/182063t1hb4dc.jpg)
Tänavu kevadel tuvastati Läänemere keskel viimase 15 aasta suurim kevadine vetikaõitseng, mis saavutas oma maksimumi paar nädalat tagasi.
Läänemeres tuvastati viimaste aastate suurim vetikaõitseng
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadõitsengul tekkinud vetikamass Läänemere avaosas võrdub hinnanguliselt miljoni veoautotäie vetikatega, mis ritta seatuna moodustaks 12 000 km pikkuse autorivi, teatas Eestimaa Looduse Fond.
Kevadine õitseng on teadlastele hästi tuntud, kuid kuna puhkajad sel ajal rannas veel eriti ei viibi, siis väljaspool teadusringkondi on probleem vähetuntud.
Kui surnud ja lagunevad vetikad vajuvad merepõhja, hakkavad nad ümbritsevast veest hapnikku tarbima, mille tulemusena suurendavad nad hapnikuvabade nn surnud tsoonide tekkimise võimalusi mere põhjas.
Surnud tsoonide tekkimine toob omakorda kaasa selliste töönduslike kalaliikide nagu lest ja tursk paljunemisedukuse vähenemise. Samuti toob surnud tsoonide tekkimine endaga kaasa põhjasetetes olevate väetisainete taasvabanemise veemassi.
Euroopa Kruiisilaevade Nõukogu (ECC) nõudmistele reoveekäitluse osas vastavad hetkel ainult Helsinki, Stockholmi ja Visby sadamad.
Seetõttu lastakse endiselt palju reovett otse merre. Näiteks Tallinna sadam võtab küll laevadelt reovett vastu, kuid alates seitsmest kuupmeetrist nõutakse lisaks sadamamaksule ECC-le vastuvõetamatut täiendavat reoveekäitlustasu.
ECC teatas eile kavatsusest peatada vetikaid väetava reovee laskmine Läänemerre juhul, kui sadamad selle ilma lisatasuta vastu võtavad.
Samas, reisilaevade reovete käitlus ei suuda üksinda lahendada Läänemere keskkonnaprobleeme. Väetisained satuvad merre peamiselt valglalt suubuvate jõgedega ja atmosfäärist sademetega. Suurimaks saasteallikaks on põllumajandus.