Keskkonnainspektsioon tuletab meelde, et seoses kudeajaga on meie veekogudel haugipüük keelatud. Kudeva kala püüdmine on looduse suhtes kuritahtlik ja toob kaasa karmi karistuse.
Keskkonnainspektsioon: kudeva haugi püüdmine on kuritahtlik
25. aprill 2013, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalapüügieeskirja järgi on siseveekogudel keelatud püüda haugi jäävabas vees 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärvel, kus püügikeeld kehtib 15. märtsist 30. aprillini. Merel on haugipüük keelatud 1. märtsist 30. aprillini.
Kahjuks on kudealadele kogunevad kalad püüdja jaoks kerge saak ja igal kevadel leidub röövpüüdjaid, nii noorukeid kui täiskasvanuid, kes üritavad erinevate vahenditega kudevaid kalu püüda.
Keskkonnainspektsioon teeb kudeaegadel veekogudel tugevdatud järelevalvet. Samuti korraldatakse ühisreide koos politsei- ja piirivalveametiga. Suur abi on ka keskkonnainspektsioonile tulevatest teadetest, eriti siis, kui nende juures on täpsed andmed.
Sel teisipäeval sai keskkonnainspektsioon Saaremaalt ühelt looduses viibijalt teate, et Kuressaare lähistel toimub haugi röövpüük. Teatele olid lisatud täpsed koordinaadid ja fotod, millel olid näha noormehed koos omavalmistatud püügivahendite ja püütud haugidega.
Kolmapäevase kontrollreidi ajal tabasidki inspektorid needsamad noormehed teates märgitud kohas ehk Nonni ojal, nagu kohalikud seda veekogu kutsuvad. Noormeestele anti üle kutsed ilmuda keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroosse ja alustati väärteomenetlust. Üks noormeestest keeldus esialgu oma isikuandmeid avaldamast ja kohale tuli kutsuda ka politsei. Püügiks kasutatud vahendid konfiskeeriti.
Läänemaa inspektorid tabasid eelmisel nädalavahetusel Matsalu looduskaitsealal Teorehe järvel kolm haugipüüdjat, kelle suhtes alustati samuti väärteomenetlused.
Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal on röövpüüdjatelt ära korjatud kokku paarkümmend ahingut.
Kudeaegne püügikeeld tuleneb eesmärgist võimaldada suguküpseks saanud kaladel panustada kalavarude taastootmisse ning see kehtib enamiku meie oluliste kalaliikide puhul. Iga loodusest vähegi hooliv inimene peaks seega mõtlema, millist kahju ta kudemata kalade püügiga kalavarudele tekitab.
Ebaseadusliku püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut. Lisaks sellele tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Kuna keeluajal ja keelatud vahenditega püük loetakse tõsiseks kalapüüginõuete rikkumiseks, tuleb sellise rikkumise puhul hüvitada kalavarudele tekitatud kahju viiekordselt, st haugi puhul 35 eurot isendi eest.