Ilma prognoosimine Eestis sai 90-aastaseks

Erik Henno
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EMHI torn Sürgaveres.
EMHI torn Sürgaveres. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täna 90 aastat tagasi pandi alus kaasaegsele ilma prognoosimisele Eestis. Selle eest jagati täna ilmarahvale ka tänukirju.

Reaalseid ilmavaatlusi hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpul. Esimesi märke sellest, et Eestis tuntakse huvi meteoroloogia kui iseseisva teadusala vastu, hakkas ilmnema juba 19. sajandi teisel poolel, vahendas Reporter.ee videolõik.

Kaasaegsemaks hakkas ilmavaatlemine muutuma 90 aastat tagasi.

Kui minevikus käis ilmaennustamine Eestis telegraafi ja looduse jälgimise kaudu, siis praegu on ilmaennustajate töö mõnevõrra lihtsam: on olemas satelliidid ja merekaardid ning info jookseb kenasti arvutitesse kokku.

Tänukirjade jagamisel oli kohal ka Eesti ilmateadustamise grand old lady Pilvi Kirsi, kelle ütlus, et idast ei ole meil jälle midagi head oodata, on kujunenud lausa legendiks.

«Ajad on muutunud, tehniliselt on kõik teistmoodi,» võrdles Kirsi. «Töö juures olid värvilised pliiatsid nagu koolilastel. Me pidime ju kõik need kaardid välja joonistama, aga nüüd tulevad nad kõik aparaadist.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles