Teed lagunevad Eestis kevadel nii hoogsalt, et suuremate aukude sisse on hakanud juba tekkima väiksemad augud, ametnikud süüdistavad selles muutlikku ilma.
Heitlik ilm muudab sajad teed aukude reaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti teehoolduse osakonna juhataja Rain Hallimäe sõnul tuleb Eestis lihtsalt leppida, et kevadel teed lagunema kipuvad. Tema sõnul on ainult suurtel maanteedel sõites teekatete lagunemise tunnuseid märgata vaid üksikutel lõikudel ning neid lapitakse ja ohtlikud löökaugud täidetakse ka talvel.
«Hullem on olukord kruusateedel, mille pehme ja märg talv on sagedaste vihmaperioodidega muutnud poriseks ja auklikuks vaatamata nende korrapärasele hööveldamisele,» ütles Hallimäe.
Kõige hullem ongi Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul null kraadi ümber kõikuv temperatuur, kus maapind pidevalt külmub ja sulab.
Vahelduvad kraadid
Külmudes vesi paisub ja tekitab teesse pragusid, mille kaudu pääseb vesi omakorda sulailmadega lihtsamalt teekatte alla ja lõhub veelgi. Iga külmumine ja sulamine lõhub teed, ning pidevalt vahelduvad pluss- ja miinuskraadid tähendavad, et teede lagunemistsükkel toimub talvel korduvalt.
Kui ilm oleks püsivalt külm või püsivalt soe, oleks olukord palju parem, selgitas Koppel.
Liiga vesised ja külmad ilmad ei võimalda teid korralikult parandada. Asfaltteedel paigatakse Koppeli sõnul löökauke ka talvel, ent need tuleb soojade ilmade saabudes uuesti üle käia, sest talvine asfaldisegu soojade ilmade jaoks ei sobi.
Kruusateede siledaks hööveldamine eeldab samuti sobivaid ilmastikutingimusi, sest seda ei saa teha täielikult või osaliselt jäätunud teel. Samuti ei tohi tee olla liiga vesine ega ka täiesti kuiv, vaid peab olema mõõdukalt niiske.
Eesti teed ei taha ka majanduse arenguga sammu pidada. «Kõige lihtsamalt öeldes lagunevad teed seetõttu, et ei vasta seal liikuvatele koormustele, sest teede ehitamise ajal ei saadud või ei osatud seda arvesse võtta,» ütles Hallimäe.
Eestis on liiklussagedus Hallimäe sõnul riigimaanteedel viimasel aastakümnel kasvanud keskmiselt kümnendiku võrra igal aastal. Kuna 1990. aastatel ei pandud teede parandamisse ka piisavalt raha, siis on teeremondi vahelised perioodid veninud väga pikaks ning seda kergemini tee laguneb.
Piirangud sõiduki kaalule
Koppeli sõnul kipuvad eriti lagunema vanad nõukogudeaegse teekattega tänavad, uuemad peavad paremini vastu. Teelõhkujatena mainisid mõlemad ka naastrehvide kasutamist, mida maanteeamet liiklusohutuse huvides aga keelata ei tahaks.
Samuti kehtestab maanteeamet teedelagunemise ajaks massipiiranguid, et rasked veoautod teid täielikult segi ei pööraks. «On juhuseid, kus kruusatee on muudetud täielikult läbimatuks üheainsa raielangi metsamaterjali väljaveoga, tee taastamine võib aga maksta väga palju,» lausus Hallimäe. Kokku rakendatakse koormuspiiranguid neljandikul riigiteede pikkusest.
Teede säilimise seisukohast on Hallimäe sõnul eriti halb idee autovedajate soov suurendada veoautode lubatud massi 40 tonnilt 60 tonnile, sest see lõhuks siinseid teid veelgi enam. Politsei küll võitleb liiga raskete veokite vastu, kuid igale kõrvalmaantee jupikesele nad ei jõua, lausus ta.
Teekasutajatelt soovis Hallimäe aga mõistvust ja kinnitas, et teedelagunemise ajal auklikuks muutunud teed parandatakse juba enne suve.