Šaakalit on nähtud ka mujal Eestis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Seni on šaakalite kohta kindlaid andmeid Läänemaalt.
Seni on šaakalite kohta kindlaid andmeid Läänemaalt. Foto: DANIEL GARCIA/AFP

Seni on šaakalite kohta laekunud kindlaid andmeid Läänemaalt, kuid ka hiidlased arvavad, et on seda looma näinud ning sarnast teavet on hakanud laekuma ka mujalt Eestist.

«Vestlesin hiidlastega, kes arvavad, et nad on kindlasti näinud ja kuulnud šaakalit Hiiumaal,» ütles keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil, vahendab Saarte Hääl.

Tema kinnitusel on sarnast teavet hakanud laekuma juba ka mujalt Eestist, kuid mitte veel Saaremaalt.

Kuigi šaakalitele sobiksid Saaremaa mereäär ja roostikud elupaigaks ilmselt päris hästi, oleks kahtlane, kas nad nii väikese arvukuse juures Saaremaale oma pesakonna tekitaksid.

«Praegu on Eestis teada vaid üks pesakond ja sellisel juhul tekivad kohe need probleemid, et õed ja vennad peavad omavahel paare moodustama, aga suguluses vanemate järglased pole elujõulised,» rääkis Männil.

Peep Männil ütles, et šaakalite toidusedel on üsna sarnane rebaste omale, ehkki šaakalid armastavad veelgi rohkem raipeid. Lambaid nad ei murra, küll aga võivad rünnata tallesid ja üldse kõike, millest jõud üle käib.

Tagasi üles