/nginx/o/2013/04/03/1669260t1h3558.jpg)
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul elab Läänemaal veel vähemalt kaks šaakalit, kuid tõenäoliselt on neid seal rohkemgi.
Läänemaal elab tõenäoliselt enam kui kaks šaakalit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmine nädal tõi lisateavet Läänemaal veebruari lõpus hukkunud noore emase šaakali päritolu kohta,» kirjutab Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil looduskalender.ee kodulehel.
«Nimelt tegi grupp meie zoolooge koos Rumeeniast kohale sõitnud selle liigi spetsialisti Ovidiu Baneaga kindlaks, et Läänemaal elab veel vähemalt kaks, aga tõenäoliselt ka enam meie hundi väikese venna šaakali isendeid,» märkis Männil.
Tõestust leidis tema sõnul see nii jälgede, ulgumiste kui ka rajakaamerasse jäänud piltide põhjal.
«Niisiis on suure tõenäosusega hukkunud isendi näol tegemist Eesti looduses sündinud loomaga,» pakkus ta. «Kohalikud väidavad, et šaakalil on sealkandis sündinud pesakonnad juba alates aastast 2010. Varem ei osatud kuuldut ja nähtut lihtsalt kuidagi seletada.»
«Šaakalite olemasolu ja sigimine siin on nüüd kindel, kuid üles jääb küsimus, kust see esimene paar siia sattus?» arutles Männil. «Kuigi inimese otsene osalus selles tundub olevat märksa tõenäolisem, ei saa siiski välistada ka looduslikku rännet. Me räägime lähimatest püsiasurkondadest Ukrainas ja Ungaris, kuid need avastati seal juba 1990-tel aastatel.»
Hunt olla šaakali suhtes eriti vaenulik. Šaakali viimaste aastakümnete põhjasuunalise leviku peamiseks põhjuseks peetakse lisaks kliima soojenemisele ka huntide madalat arvukust.