Merealade ruumiline planeerimine aitab maandada konflikte

Tuulepark.

FOTO: AP / Scanpix.

Märtsis jõudis avalikkuseni Euroopa Komisjoni uue direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on reguleerida merealade ruumilist planeerimist ja rannikualade säästvat majandamist, pannes liikmesriikidele kohustuse planeerimiseks ning majandamiseks vajalike strateegiate koostamiseks. Millised on aga arengud Eestis?

Kalanduse, turismi ja laevaliikluse kõrval on merealad üha enam muutumas majanduskeskkonnaks, kuhu rajatakse muuhulgas ka torujuhtmeid, elektrikaableid ning meretuuleparke. Kõik eelnev aga nõuab laiemat vaadet ning terviklikku planeerimist, mis arvestaks erinevate huvigruppide vajadusi ja aitaks ennetada võimalikke konflikte. Üheks võtmeküsimuseks on meretuuleparkide rajamine, mis võib endaga kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna eksperdi Aleksei Lotmani sõnul võib merealade planeerimise vältimine tuua tõsist kahju sealsele loodusele, aga ka konkreetsetele tegevusvaldkondadele, mis jäävad stiihilises arengus teistele huvidele alla.

«Näiteks võib mereruumi erinevate tehniliste objektidega muuta turismile sobimatuks, sestap peaks planeering suutma erinevad huvid merre ära mahutada,» lausus Lotman. Samas loodab ta, et merealade planeerimine ei muutu mõne tegevusala (näiteks meretuuleparkide) vastu suunatud hüsteeria väljaelamise kohaks.

Eestis on tänaseks riiklikult käivitatud Hiiumaa ja Pärnumaa merealade planeeringud, mis peaksid valmima aastaks 2016. Hiiumaa lähistel on Loode-Eesti meretuulepargi arendusplaane tegemas Nelja Energia OÜ, samas kui Eesti Energia AS otsib võimalusi paigutada kaht meretuuleparki Kihnu lähistele Liivi lahte.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on meretuuleparkide arendajad oma projektide keskkonnamõjude hindamise käigus või selle eel läbi mängimas kõiki olulisi stsenaariume koos meretuuleparkide mõjudega.

Arendusplaane Osmussaarest kirdesse jääva Neugrundi madala piirkonda meretuulepargi rajamiseks mõlgutab ka OÜ Neugrund, kuid seal veel riikliku planeeringuga alustatud pole. Kasonen tõdeb, et lihtsalt planeeringute alustamisest pole midagi kasu.

«Esialgu tuleks esimesed pilootalad lõplikult ära planeerida ning siis seal saadud kogemust teiste alade peal kasutada,» selgitas ta.

Nende kogemuste baasilt edasiminekuga Saaremaale ja Läänemaale ning edasi juba Harjusse ja Virusse on päri ka Lotman, kelle sõnul oleks vajalik kogu Eesti mereala kiire planeerimine.

Kõigile magusad madalikud

Pole mingi saladus, et meretuuleparkide rajamiseks on kõige sobivamad kohad just madalikud ning madalad.

«Jääst tingituna sobivad meile ainult madala vee vundamendid ning ka jäävabas vees ei minda tuulikutega reaalselt sügavamale kui 30 meetrit,» lausus Kasonen. Samas on just madalikud paljude mereliikide jaoks meelispaigad.

TÜ Eesti mereinstituudi vanemteaduri ja ELFi projektijuhi Ele Vahtmäe sõnul on ELF viimaste aastate jooksul läbi viinud neli projekti, mille raames on tähelepanu pööratud meremadalatele.

Nõnda on inventeeritud Gretagrundi madal, Krassgrundi mereala, Kõpu poolsaare ümbruse mereala ning Tallinna lahe madalad. Tulemused osutavad, et sealsetel aladel on iseloomulik suurem elustiku ja elurikkuse koondumine.

«Seeläbi on need alad tihtipeale ka looduskaitseliselt väärtuslikumad,» ütles Vahtmäe. Näiteks on karid Läänemeres tõenäoliselt ühed kõige tähtsamad elupaigad, mille hävimisel võib kogu ökosüsteem kokku variseda.

Vahtmäe sõnul on uuringud näidanud, et tuuleparkide ehitamine võib elupaikasid isegi juurde luua, moodustades häid kinnitumispaiku paljudele kinnituva eluviisiga taimedele ja loomadele. Seda kinnitab ka Kasonen.

«Tänaseks on küllalt tõendeid, kus tuulikute vundamentidele on tekkinud uus elupaik mereelustikule, mis suurendab piirkonna kalarohkust ja võib toidubaasi rikastumise tõttu osadele lindudele ahvatlevana mõjuda,» lausus Kasonen.

Samas näitavad ELFi uuringud, et kalastiku seisukohalt tuleks tuuleparkide planeerimisest loobuda aladel, mis on olulised kudemispaigad looduskaitseliselt olulistele liikidele, näiteks nagu Gretagrundi madal merisiiale.

Suurimat ohtu kujutavad meretuulepargid Vahtmäe sõnul siiski merelindudele ja nahkhiirtele. Seetõttu peaks projektijuhi hinnangul välistama meretuuleparkide ehitamist piirkondadesse, mis on olulised rändel olevatele ja merel peatuvatele linnuliikidele ning nahkhiirtele.

Liivi lahes lõppes mullu sügisel GORWIND projekt, mille otstarve oli saada poliitiliselt olulist ning teaduslikult põhjendatud teavet tuuleenergia väljade, enim mõjutatud tähtsaimate liikide populatsioonide ning inimeste sotsiaalsete reaktsioonide ja majanduslike kasutegurite kohta.

Sama aasta märtsis aga alustas mereinstituut Eesti Energia tellimusel Kihnust lõunas paiknevate merealade linnustiku uurimist. Energiaettevõte sooviks merre paigutada umbes sadakond 90-meetrist tuulegeneraatorit.

Samas on tuulepargid kavandatud Pärnu lahe linnuala lähedale, mis on oluline arktiliste veelindude pesitsus-, peatus- ja rändeala ning maismaalindude rändekoridor.

Mõneti võibki hetkel Eestis näha võidujooksu tuuleenergia arendajate ja looduskaitsjate vahel. Sellal kui ühed sooviks majandustegevusega pihta hakata, on teised ametis loodusväärtuste kaardistamisega ja näeksid ehk pigem kaitsealade arvu suurenemist.

Aleksei Lotmani meelest annaks võidujooksu kõige paremini lahendada just merealade planeerimise käigus.

«Mida suuremat mereala korraga vaadata, seda suurem lootus on leida kohta nii kaitsealadele kui tuuleparkidele,» rääkis ta.

Ka Tuuliki Kasonen möönab, et ruumiline planeerimine ei tohiks olla vahend, mis paneb asjad venima seni, kuni jõuame terve Eesti põlevkivikaevandustega täita.

Samas ootab Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu alles järgmiseid menetlusetappe ning arvestada tuleb ka paljusid juriidilisi nüansse.

Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis mõned aastad tagasi merealade ruumilise planeerimise õiguslikke aspekte.

«Isegi kui osa merealadest saavad nüüd planeeritud, on kuni planeeringute valmimiseni küsimuseks, kas planeeringute koostamise ajaks peatatakse neil aladel arendustegevuse plaanid?» lausus KÕKi jurist Kärt Vaarmar. «Või seisavad tulevased planeeringud kehtestamise hetkel silmitsi juba teistsuguse reaalse olukorraga, näiteks on vahepeal välja antud load meretuuleparkide rajamiseks.»

Tagasi üles