Loodusteadlased alustasid Krassgrundi mereala uurimist

Merivarblane

FOTO: Markus Vetemaa

Kuni tuleva aasta jaanuarini inventeerib Eestimaa Looduse Fond (ELF) Krassgrundi mereala, uurides muuhulgas sealseid kalu, linde ja hülgeid, et koguda merelist bioloogilist mitmekesisust puudutavaid andmeid.

Krassgrundi laid ja seda ümbritsev mereala asub Soome lahes Pakri saartest läänes. Piirkonnas on senini teostatud vaid hülgeuuringuid ja linnuvaatlusi, mis vajavad aga täiendust, teatas ELF. Samas võib teadlaste hinnangul alal olla ka teisi looduskaitselisi väärtusi, mis vajaksid uuringuid ja kaardistamist.

Projekti raames viiakse Krassgrundi laidu ümbritseval merealal läbi põhjaelustiku ja elupaikade uuringud, kalastiku inventuur ning täiendatakse antud piirkonna linnustiku ja hüljeste kohta käivaid andmeid.

Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuuri viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut mai lõpus. Hülgeuuringud teeb hülgeekspert Ivar Jüssi, tehes loendusi sigimisperioodil, karvavahetuse ajal ning suvel ja sügisel.

Linnustiku uuringud teeb Eesti Maaülikool. Krassgrundi mereala linnustiku iseloomustamiseks kasutatakse aastatel 2007-2008 antud piirkonnas läbiviidud linnustiku lennuloendusandmeid ning lisaks viiakse läbi minimaalselt 2 teleskoopvaatlust Krassgrundi laiult.

Kalastiku uuringud teeb TÜ Eesti Mereinstituut kolmes osas: kevadel, suvel ja sügisel, sest paljude kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamika sõltub veetemperatuurist.

Leiti pullukala

24. - 28. aprillil toimusid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kevadised välitööd Krassgrundil ja võrdlusaladena kasutatud Pakri saarte ja Pakri poolsaare lähistel. Kuna tegemist on pindalalt väikese, tuulte mõjule avatud ja sügava piirkonnaga, siis domineerisid Krassgrundi ümber oodatult merelised liigid: räim ja lest. Lisaks neile püüti järgmisi liike: nolgus, meripühvel, merihärg, meritint, tursk, emakala, merivarblane ja pullukala.

TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Markus Vetemaa sõnul valmistas üldiselt Eesti meres vähearvukatest kaladest teatava üllatuse just pullukala, keda püüti kokku kümmekond isendit. Lisaks avastati pullukala nolguse ja tursa toidus. Marjaga tabatud emaskalad ja ka võrgulinalt avastatud marjakogumid näitavad, et Krassgrundi madalik on üks selle vähetuntud kala kudemisaladest.

Krassgrundi laid on kantud hallhülge püsielupaikade nimistusse. Ühel püügiööl oli piirkonnas näha tegutsemas ka vähemalt kuut hüljest.

Uuringute kasutusala

Täpne ülevaade meie meres peituvatest loodusväärtustest võimaldab teha teaduspõhiseid otsuseid merekaitsealade võrgustiku moodustamise kohta ning tagada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säilimise.

Kogutud teadmisi saab rakendada ka teistes merealade kaitset või kasutust puudutavates protsessides. Need uuringud annavad ka üsna head võrdlusmaterjali tuleviku arendusprojektide, näiteks meretuuleparkide jaoks sobivate merealade välja valimiseks.

Tagasi üles