Teadlased keskkonnaminstrile: loopealsete kaitsmine peab olema tõhusam

Üks väheseid tõeliselt heas korras looalasid Eestis – Matsalu rahvuspargis asuv Viita loopealne.

FOTO: Erakogu

Täna esitasid teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid ühise pöördumise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Pöördumisega soovivad nad keskkonnaministeeriumilt tõhusamat tegevust halvas olukorras olevate Eesti loopealsete kaitsel.

«Pöördumise tingis unikaalsete ja ka maailma mastaabis üliväärtuslike loopealsete erakordselt halb olukord Eestis ning keskkonnaministeeriumi vähene huvi selle olulise kooslusetüübi seisundi parandamisel,» sõnas pöördumisele allakirjutanud Tartu ülikooli botaanika teadur, loopealsete hoolduskava autor Aveliina Helm.

«Allakirjutanud soovivad teada, miks ei ole keskkonnaministeerium vaatamata teadlaste ja ekspertide aastaid kestnud tähelepanu juhtimisele astunud reaalseid samme loopealsete kui looduskaitseliselt üliolulise elupaiga taastamiseks ja hooldamiseks sellises mahus, mis tagaks nende säilimise Eestis ning aitaks täita Euroopa liidu ees võetud kaitsekohustusi,» kirjeldas Helm pöördumise sisu.

Pöördumisele allakirjutanud Tartu ülikooli teadlased, TÜ taimeökoloogia professor, akadeemik Martin Zobel, TÜ botaanika professor Meelis Pärtel, TÜ botaanika teadur Aveliina Helm ja TÜ taimeökoloogia teadur, loopealsete riikliku seire koordinaator Rein Kalamees juhivad teiste allakirjutanute seas avalikkuse ja ministri tähelepanu asjaolule, et loopealsete paremasse olukorda viimisega on väga kiire, kuna aasta-aastalt läheb tugeva võsastumise tõttu loopealsete taastamine kallimaks ja taastamisel soovitava tulemuse saavutamine raskemaks.

«Lisaks on teadmata, millised ning kui suure omaosalustasuga on Euroopa liidu edasised rahastamismehhanismid koosluste taastamiseks,» nentis Helm.

2012. aastal valmis keskkonnaameti ja ekspertide koostöös Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu loopealsete taastamist kavandav LIFE+ projektitaotlus.

«Projektitaotlus jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu esitamata,» sõnas Helm. «Pöördumises küsime, mis põhjustel jäi projekt eelmises taotlusvoorus käiku andmata ning milliseid samme on keskkonnaministeerium astunud, et kavandatud projekt ellu viia ning see praegu avatud viimase LIFE+ taotlusvooru raames esitada.»

Loodusteadlased ja looduskaitseeksperdid on avatud koostööks ja avaldavad lootust, et nemad ja keskkonnaministeerium jagavad ühiseid väärtusi Eesti unikaalse looduse kaitsel.

Tagasi üles