Kevadel läheb elu Piirissaarel käima ja selles pole midagi imelikku, sest alates 1. märtsist võib püüda särge. Linnas elavatele saarlastele tähendab see seda, et võetakse puhkust ja sõidetakse kodusaarele.
Piirissaare rahval algas särjepüük
5. märts 2013, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda alustas Piirissaare rahvas Tartu Postimehe toimetusele saadetud elektronkirja, milles väike kogukond annab teada oma viimastest uudistest. Saareelanikud kirjutavad, et ka sel aastal on keskkonnaamet Tartumaa kaluritele andnud 250 nakkevõrguluba, millest sada luba eraldatakse igal aastal piirissaarlastele.
«Esialgu võib nakkevõrkude selline jagunemine tunduda ebaõiglane mandril elavate kalurite suhtes, kuid nii tahab Eesti riik soodustada väikesaarte elu,» seisab kirjas. «Samas on see ajalooline püügiõigus ainus võimalus, et säilitada kohaliku kogukonna kalapüügitraditsioone, ja on motivatsiooniks, miks saarel elada.»
Piirissaarel käib igal kevadel elav mõttevahetus ja vaidlus, kes kui palju võrke saab. Õnneks on võrkude jagamine alati lõppenud kogukonnas kompromissiga. Lambad terved, hundid söönud.
Häiriv uudis
Hiljuti häiris nii saarel kui ka eksiilis elavaid piirissaarlasi uudis Kallaste tehtud ühinemisettepanekust. Kohalikud elanikud ootavad pingsalt Kallaste linna esindajate tulekut, et veidi neid hurjutada selliste mõtete eest. Kuigi samas – unistada need Kallaste mehed ju võivad. Enne särjepüüki oli saarerahval aega laiemalt käes ning Google Mapsi abil uuriti järele, kui palju maad on Piirissaarest mööda maanteid mõne linnani. Selgus, et saarelt Kallastele tuleb 116 kilomeetrit, sest sinna on vaja minna ringiga, ümber Emajõe-Suursoo. Võrru on saarelt aga kõigest 82,8 kilomeetrit.
Piirissaarel ollakse seisukohal, et las linnainimesed tegelevad oma asjadega ja saagu hakkama oma linnaprobleemidega nagu tänavavalgustus, veevärk ja kanalisatsioon.
Piirissaarlaste kogukond on üksmeelne, et oma vald peab jääma ning võidelda tuleb selle eest seaduslike võimalustega kuni lõpuni.
«Seega ärgu raisaku ühinemisettepanekute tegijad oma aega,» kirjutab saarerahvas.
Esimesed medalid
Piirissaare vald saab üksi hästi hakkama: vallal pole ühtegi laenu ja juba mitmendat aastat lõpetatakse eelarve positiivse ülejäägiga. Ülejääki kasutakse projektide omafinantseeringuks. Positiivne on see, et tänavu on märgata tulumaksu osakaalu kasvu. Jaanuaris oli Piirissaare vald oma 26-protsendise tulumaksu tõusuga Tartumaal, kui mitte kogu Eestis esikohal.
Lõpetuseks veel üks hea uudis: hiljuti, enne särjepüügi algust tegi Piirissaare vald debüüdi Mikitamäel peetud Peipsi mängudel, kus omavahel võttis mõõtu kaheksa valda.
Peipsi mängudelt tõid Piirissaare vallavanem Siim Avi ja Karmen Viikmaa saarele pronksmedali sõudeergomeetrivõistluses. Saare mälumänguvõistkond koosseisus Siim Avi, Vitali Trots, Karmen Viikmaa, Madis Avi ja Kalju Mägi nuputasid välja hõbemedali.