RMK taastab sel aastal Vilsandi rahvuspargis asuval Harilaiul poolsaare algupäraseid rannikumaastikke, et parandada kaitsealuse juttselg-kärnkonna ehk kõre elupaigatingimusi.
RMK saeb haruldase juttselg-kärnkonna jaoks männimetsa maha
20. veebruar 2013, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haruldase liigi püsimajäämiseks eemaldatakse 1970ndatel aastatel Harilaiule rajatud männikultuur 36 hektaril ning raiutakse veel suhteliselt avatuna säilinud Harilaiu kaelal kasvama hakanud männid 21 hektaril.
RMK kaitsekorraldusspetsialisti Kaupo Kohvi sõnul on Harilaid ajalooliselt oluline haruldaste taimede, merelindude ja rannaprotsesside jälgimispaik, mistõttu rajati sinna 1924. aastal üks Eesti esimesi looduskaitsealasid.
«Teise maailmasõja järgsete metsaistutustööde tulemusel on metsade pindala Harilaiul suurenenud aga ligikaudu 16 korda, mistõttu on vähenenud avatud ja pidevas muutumises olevate luitekoosluste pindala ning sellega ka juttselg-kärnkonnale sobilikud elupaigad,» põhjendas Kohv tööde vajalikkust.
Harilaidu asustab üks kolmest veel säilinud Saaremaa juttselg-kärnkonna asurkonnast. Konnadele sobivateks elupaikadeks on avatud luited ja madala või vähese taimkattega rannaniidud.
«Noore kultuurmänniku osaline eemaldamine on vajalik, et taastada rändekoridor erinevate elupaigapiirkondade vahel ning tagada sellega liigi säilimine,» põhjendas Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.
Harilaiul tehtavate tööde kogupindala on 57 hektarit, millest tihedama puittaimestikuga alad moodustavad 36 hektarit. Harilaiu matkaraja vahetusse naabrusesse jäetakse alles vanemad puud või puude grupid. Raietööd toimuvad kahes etapis – sel kevadel alustatakse töödega Harilaiu parkimisala lähistel ning alates septembrist teostatakse raiet ülejäänud alal. Raidmed jäetakse kuni 2014. aasta veebruarini kuivama ja likvideeritakse lõplikult 2014. aasta 10. aprilliks.