/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/08/740118t1hf29e.jpg)
Kui 2011. aastal murdsid hundid 1048 karilooma, siis mullu langes see arv 812ni.
Huntide poolt murtud kariloomade arv vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aastal murdsid hundid Eestis 812 karilooma. See on tunduvalt suurem arvu kui 2010. aastal (578) ja 2009. aastal (495), kuid võrreldes tunamulluga, mil hukkus 1048 karilooma, on olukord märgatavalt paranenud.
Kõige enam kariloomi said hundid kätte Harjumaal (174), Saaremaal (150) ja Lääne-Virumaal (80). Seevastu Läänemaal ei registreeritud ühtegi sellist juhtumit.
Viimastel aastatel on hundi kahjustused olnud tõsiseks probleemiks Saaremaal, kus sündis 2011. aastal üle pikema aja esimest korda ka hundi pesakond, selgub keskkonnateabe keskuse spetsialisti Raido Kondi ja Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teaduri Jaanus Remmi värskest uuringust «Maastiku tsoneerimine hundi erineva ohjamisintensiivsusega aladeks».
Viimasel kahel aastal ongi hundid murdnud Eesti maakondade seas kõige rohkem lambaid Saaremaal (kahel aastal kokku üle 300 isendi).
Eestis on kogutud infot huntide murtud kariloomade kohta alates 2007. aastast. Aastatel 2007 kuni 2012 registreeriti kokku 649 hundi rünnakut kariloomadele, mille käigus murti või vigastati kokku üle 3500 karilooma.
Valdavalt oli tegu lammaste murdmisega (96 protsenti murtud loomadest), veiseid ning kodukitsi murti oluliselt vähem.
Riigi poolt loomapidajatele murtud loomade eest kompensatsiooniks makstud summa oli tänavu jaanuariks kokku ligi 276 942 eurot (2007.-2011. aastal kokku).