Jahiseltsid pole jahituristidega tegelemisest huvitatud

Saaremaa muuseumis tutvustati jahitrofeesid.

FOTO: Erakogu

Värske uurimustöö jahiturismist Saare maakonnas annab tunnistust, et jahituristidega tegelemiseks on eeldused paljudel seltsidel, kuid huvi selle vastu on väike.

Põhjaliku töö jahiturismi olukorrast ning tulevikust Saare maakonnas tegi ära tänavu Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži lõpetanud Rain Rohumägi, kes igapäevaselt töötab jahitarvete kaupluses ning on ka ise seitsmendat aastat jahimees, kirjutab Saarte Hääl.

Uuringu tulemusena selgus, et jahiturismiga tegelevad Saare maakonnas vähemal või rohkemal määral pea kõik jahiseltsid. Siiski ei tunne kohalikud jahimehed turismiga tegelemiseks eriti suurt huvi ning põhjuseid on selleks mitmeid.

Küsitletud jahimeestest ja jahiseltside esimeestest 57 protsenti leidis, et jahiturismiteenuse pakkumisega ei ole mõtet ise tegelema hakata. Üks peamisi põhjuseid, mis välja toodi, on uus jahiseaduse eelnõu.

«Praegu on seis selline, et tuleb ära oodata uus jahiseadus,» tähendas Rohumägi, lisades, et seejärel selgub, kas jahindus võib täielikult massiturismiks kujuneda. Rohumägi ise uut jahiseaduse eelnõu ei poolda, kuna jahimeeste arvamustega selle juures tema hinnangul praktiliselt arvestatud ei ole.

39 protsenti küsitletutud jahimeestest ja jahiseltsidest vastas, et on mõelnud jahiturismiteenuse pakkumise peale, kuid edasisi plaane tehtud ei ole. Jahituristidega on siiamaani sageli kaasnenud erinevaid arusaamatusi. Probleeme on olnud nt vale uluki küttimisega, kuna turistidele ei suudeta arusaadavaks teha, millist looma tohib küttida ja millist mitte.

Jahituristidel on olnud probleeme ka alkoholi tarvitamisega jahilolemise ajal, arvete tasumata jätmisega, külalisjahimehed ei tunne kohalikke jahikombeid, turistid on lohakad ja tujukad. Samas leidus siiski ka neid jahimehi, kes tõdesid, et turistidega pole probleeme esinenud.

Veidi enam kui pool vastanutest arvas, et nende seltsi liikmed ei ole huvitatud jahiturismi osakaalu suurendamisest, kuna kardetakse küttimisvõimaluste vähenemist kohalikel jahimeestel. Arvatakse, et jahiturismi osakaalu suurendamine lisab pingeid jahimeeste omavahelisele läbisaamisele, kuna ei ole üheselt selge, kui palju keegi turistiga tegelemisest teenib.

Samuti takistavad jahiturismiga tegelemist jahimeeste hinnangul näiteks vähene teadlikkus ning oskamatus turistidega tegeleda. Segav on seegi, et kohalikud jahimehed ja jäägrid oskavad vähe võõrkeeli. Takistavaks peeti ka kõrgeid küttimishindasid.

Peamiselt harrastavad jahiturismi Saare maakonnas Eesti põhjanaabrid. «Soomlased on ikka põhilised, kes tulevad nt metsseajahile, aga ka linnujahile hästi palju,» sõnas Rohumägi. Skandinaaviast tullakse siia peamiselt hirvejahile ja sakslased tulevad üldjuhul põdrajahile.

Tagasi üles