Ain Kallis: iga temperatuurinäit ilmarekordite arvestamisel ei loe

Kraadiklaas

FOTO: Mihkel Maripuu

EMHI arendusosakonna klimatoloog Ain Kallis selgitab ilmajaama kodulehel, et kõik EMHI avaldatavad temperatuurinäidud ei lähe sooja- ja külmarekordite mõõtmisel arvesse.

«Talvel tekitab sageli arusaamatust asjaolu, miks mõned temperatuurinäidud ei leia kinnitust päeva või kuu ilmarekorditena, kuigi on kõige «kõvemad»,» selgitab Kallis.

Ta jätkab, et Eestis on praegu päris mitmekesine vaatlusvõrk, millesse kuuluvad 13 meteoroloogiajaama. Ilmajaama koha valik lähtub tema sõnul nõudest olla klimatoloogiliselt representatiivne, mis tähendab, et see peab andma ülevaate laiema piirkonna ilmaoludest.

EMHI vaatlusvõrku kuulub aga ka 60 hüdromeetriajaama, mille põhiülesanne on anda hüdroloogidele infot jõgede voolurežiimist, veetemperatuurist, üleujutustest jne. Enamikel neist on olemas ka õhutemperatuuriandurid.

«Nende näidud tekitavadki sageli segadust ilmahuviliste seas,» ütles Kallis. «Talvel registreerivad hüdromeetriajaamad madalamat õhutemperatuuri, kui mõne kilomeetri kaugusel asuv «päris» ilmajaam: külm, raskem õhk valgub sügavatesse jõeorgudesse. Nii mõõdeti 20. jaanuari hommikul mitmes hüdromeetriajaamas väga madalat õhutemperatuuri. Elva jõe orus oli viis kraadi külmem kui lähedal asuvas Tõraveres, mis teatavasti asub tasasel platool.»

Ta jätkas, et veemõõdupostid on paigaldatud kohtadesse, mis võimaldavad korralikult mõõta hüdroloogilisi näitajaid, samas iseloomustavad nende temperatuuriandmed vaid väga väikese maa-ala ilma antud momendil, olles siiski vajalikud hüdroloogiliste arvutuste tegemisel.

«Andmeid äärmuslikest ilmanähtustest saab ka edaspidi leida EMHI kodulehelt, ainult et sageli ei saa neid ametlikeks kliimarekordeiks kinnitada,» ütles Kallis. Ta lisas, et ka mujal maailmas on tugevdatud kontrolli rekordite «puhtuse» osas – näiteks kustutati 90 aastat püsinud maailma kuumarekord 57,8 kraadi.

«Võib arvata, et kusagil Eestis on hullematki pakast esinenud kui ametlik -43,5 kraadi või kangemat kuumust kui 35,6 kraadi. Ainult et neid tulemusi ei saa rekorditeks kinnitada. Isegi kui neid on kellegi poolt mõõdetud, on vähe sellest, kui öeldakse «mul on väga hea eestiaegne kraadiklaas!»,» rääkis klimatoloog.

Tagasi üles