Eestis saab tänavu jälgida kaht kuuvarjutust ja kaht komeeti

Kuuvarjutus

FOTO: SCANPIX

Eestis saab tänavu jälgida kaht kuuvarjutust, kaht komeeti ning veel mitut huvitavat astronoomilist nähtust.

25. aprillil on Eestis nähtav osaline kuuvarjutus, kuid varjutus on paraku väikese faasiga, ütles Tartu observatooriumi teadur Alar Puss BNSile. Täisvari ilmub Kuule suveaja järgi kell 22.54, maksimaalne faas on kell 23.07 ja täisvari lahkub Kuult kell 23.21.

Ka 18.-19. oktoobri poolvarjuline kuuvarjutus on Eestis nähtav. Suveaja järgi ilmub poolvari Kuule 19. oktoobril kell 0.51, maksimaalne faas on kell 2.50 ning poolvari lahkub Kuult kell 4.50. 

Pussi sõnul on poolvarjulise kuuvarjutusega see probleem, et kuna Kuu täiesti varju ei jää, siis siis võib nähtus jääda tähele panemata.

Oktoobri lõpus või novembri alguses ilmub hommikutaevas nähtavale komeet ISON. 28. novembril jõuab ISON Päikese näivast pinnast vaid 1,1 miljoni kilomeetri kaugusele. Suur lähedus Päikesele muudab komeedi jälgimise problemaatiliseks, kuid teisalt on lootust, et komeet ISON on sel ajal päevavalges vaadeldav. 

«Päikeseketta lähedus aga muudab vaatlemise keeruliseks - mitte mingil juhul ei tohi Päikest «silmitsema» jääda, Päike tuleb vaatluseks millegagi ära varjestada. Ammugi mitte ei tohi Päikese poole binokli või teleskoobiga vaadata, see võib viia pimedaksjäämiseni,» rõhutas Puss.

Detsembri saabudes eemaldub komeet ISON Päikesest, ka suur heledus langeb kiiresti, kuid komeedile võib tekkida pikk saba. Parimad võimalused komeeti ISON vaadata tulevad seega detsembris, seda enam, et Maale lähimasse asendisse jõuab ISON 26. detsembril. 

«Sel ajal peaks komeet koos terve oma sabaga kogu öö vaadeldav olema. Seega võib ISON-komeeti ehk ka Jõulukomeediks nimetada. Eeldatavalt on ISON jälgitav 2014. aasta  jaanuari keskpaigani, kusjuures 8. jaanuaril peaks ISON mööduma Põhjanaelast kahe kaarekraadi kauguselt,» märkis Puss.

Märtsi teises pooles ja aprillis on taevas komeet Pan-STARRS. See komeet on tuhmim kui ISON. «Kui ta siiski on vaadeldavalt hele, peaks ta olema jälgitav Eesti öises loode-põhjataevas,» selgitas Puss.

24.- 28. maini võib taevas jälgida Veenuse, Jupiteri ja Merkuuri lähestikku asetsemist. «Miinuseks on siin see, et need planeedid on siis nähtaval vaid lühikest aega madalas ehataevas õhtul pärast Päikese loojumist,» nentis Puss.

Juuli lõpus ja augusti esimeses pooles paiknevad hommikutaevas lähestikku hele planeet Jupiter ja temast palju nõrgem punakas Marss.

Novembri viimasel nädalal paistavad hommikuti koidutaevas lähestikku Merkuur  ja Saturn. Merkuur on Saturnist pisut heledam.

Puss nentis, et komeetide heledust ei saa täpselt ette ennustada, kõik oleneb, kui palju materjali komeedi tuumast Päikese lähedal olles väljub.

Tagasi üles