Eelmisel aastal registreeris ilmajaam üle 76 000 välgulöögi

Äike.

FOTO: Kunnar Rüsülainen

2012. aastal registreeris välgudetektorite võrgustik Eestis 76 354 pilv-maa välgulööki, mis on sarnane viimaste aastate keskmisele.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel oli äikese aktiivsus aastatel 2005-2012 keskmiselt 73 tuhat pilv-maa välku aastas. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011.

Kõige äikeselisem kuu oli mullu juuli, mis oli ühtlasi ka kõige soojem suvekuu. Juulis registreeriti üle 52 000 pilv-maa välgu ehk enam kui 63 protsenti välkude aastasest koguarvust. Augustis oli 11 000 ning septembris 6400 pilv-maa välku. Tavatult madal oli äikeseline aktiivsus mais ning eriti juunis. Need kaks kuud andsid kokku vaid 8 protsenti kõigist aasta välgulöökidest.

Äikesehooaeg algas üksikute nõrkade äikestega aprillis nagu tavaliselt. Esimene nõrk äike registreeriti Sõrvest edelas 13. aprillil. Lääne-Eestis oli nõrka äikest paiguti 22. aprillil. Veidi tugevam äike liikus üle Valga-, Võru- ja Põlvamaa 29. aprilli öösel ning varahommikul.

Mais oli kõige enam välgulööke 21. kuupäeval. Raplamaal, Võrumaal ning Saaremaal registreeriti siis ühtekokku 2198 pilv-maa välku. See annab 2012. aasta kõige äikeselisemate päevade edetabelis 9. koha.

Juunis lõi kõige rohkem välku 15., 26. ja 27. kuupäevadel, kuid ka siis jäi ööpäevane löökide arv 300-1000 piiresse. Tõeliselt tugevad äikesed esinesid juuli algul ning lõpus. Kuumas niiskes õhumassis arenesid 7. juulil väga võimsad äikesepilved Saaremaal, Hiiumaal ning Mandri-Eesti lääneosas.

Mitu tugevat äikeselainet liikus üle Läänemaa, kus Lääne-Nigula ilmajaam mõõtis samal päeval rekordilise 102,5 mm sademeid. Välgulöökide koguarv 11 770 annab 7. juulile 2012. aasta äikeseliste päevade edetabelis teise koha.

Möödunud suve tugevaimad äikesed esinesid perioodil 28.-30. juuli. Juba 28. juuli õhtul esines läänesaartel ning Loode-Eestis tugevaid äikeseid. Rekordiliseks kujunes aga 29. juuli kui registreeriti ühtekokku 20 321 pilv-maa välku, mis on 2012. aasta ööpäeva rekord.

Õhtutundidel üle Lääne-Eesti saarte levinud eriti võimsa äikesetormiga on seotud ka Vilsandil mõõdetud 2012. aasta Eesti maksimaalne tuulekiirus 32,3 m/s. Samal kuupäeval mõõdeti Narva-Jõesuus ühtlasi 2012 suve soojarekord 33,4 kraadi.

Eesti idapoolses osas jätkusid taanduvas kuumas niiskes õhumassis tugevad äikesed veel 30. juuli pärastlõunal, kui Umbusi kandis esines ka suve tugevaim tornaado. Üldse oli 28.-30. juulini Eesti piirkonnas ligi 30 000 pilv-maa välgulööki ehk üle 39 protsendi kogu 2012 jooksul registreeritud välkudest.

Augustis olid üldiselt ülekaalus hajusad ning suhteliselt nõrgad äikesed. Tugevam äikeselaine esines siiski 6.-7. augustil, kui registreeriti ühtekokku 6132 pilv-maa lööki. Need äikesed liikusid üle Eesti lääne- ja põhjaosa. Eelnenud aastatest märksa rohkem lõi välku septembris. Tugevaim äikesetorm 12. septembri õhtul siiski vaid riivas Eestist, mõjutades vaid Võrumaa, Põlvamaa ning Tartumaa idaosa.

Äikesehooaeg lõppes nõrkade äikestega oktoobris nagu tavaliselt. Hooaja viimased äikesed kujunesid 26.-28. oktoobril mere kohal. Õhumass oli siis juba talvine ning äikesepilved arenesid sooja merevee kohale voolanud külmas õhus.

Aasta kokkuvõttes oli välgulöökide ruumiline jaotus Eestis 2012 üsna tavatu: suurim äikeseline aktiivsus koondus Lääne- ning Loode-Eestisse. Seal registreeriti kohati üle kolme pilv-maa välgu ruutkilomeetri kohta aastas. Pikaajalise keskmisena äikeserohked piirkonnad nagu Pärnumaa ja Kesk- ning Kirde-Eesti olid möödunud suvel kõige väiksema välgulöökide sagedusega.

Tagasi üles