Kuus kaljukotka püsielupaika võetakse kaitse alla

Kaljukotkas.

FOTO: Ove Maidla

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega võetakse kaitse alla kuus kaljukotka püsielupaika ja kehtestatakse neile kaitse-eeskiri.

Kaljukotkas (Aquila Chrysaetos) on I kaitsekategooria linnuliik, kelle soodsa seisundi tagamiseks tuleb vastavalt looduskaitseseadusele võtta kaitse alla kõik teadaolevad ja keskkonnaregistris registreeritud pesapaigad, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Määrusega võetakse Eestis kaitse alla väljaspool kaitsealasid olevad kuus kaljukotka elupaika (kokku 2333 hektaril), millest enamus asub riigimaal.

Kaljukotkas on Euroopas ohustatud linnuliigina arvatud Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse, mistõttu on kõik 6 püsielupaika liidetud tervikuna ka Natura 2000 alade hulka.

Püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale sihtkaitsevööndisse ehk siis majandustegevuse piiramise astmelt kõige rangemale alale.

Kaljukotkas pesitseb hajusalt üle kogu mandri-Eesti ja Hiiumaa. Looduskaitse all olev liik on viimastel aastakümnetel oma arvukust tasapisi taastanud, ulatudes nüüdseks kuni 60 paarini.

Erinevalt mitmest teisest Eestis pesitsevast kotkaliigist, pesitseb enamus inimpelglikke kaljukotkaid suurtes sookompleksides. Seetõttu on püsielupaigas lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning jahti pidada vaid 1. augustist 14. veebruarini, s.o ajal, mil see ei häiri kaljukotka pesitsemist või poegade kasvatamist.

Muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevuse korral ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustööl.

Kotkapaar rajab üldjuhul oma pesa lageraba servale sobilikule puule. Eestis pesitseb igal aastal ligikaudu 30 paari kaljukotkaid, kes sõltuvalt aastast kasvatavad üles 4-16 poega.

Eestis pesitseva kaljukotka sagedasemaks saakobjektiks on kanalised (metsis, teder) ja valgejänes. Lisaks satub toidusedelisse ka sookurge, ronka, rabades pesitsevaid kurvitsalisi ja parte, kährikut, rebast, metsnugist, oravat, metskitse ja halljänest.

Tagasi üles