/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/10/27/257044t1h85c0.jpg)
Kuna suuremas osas Eestis on hundi asustustihedus jäänud madalaks, suureneb hundijahi limiit vaid neljas maakonnas.
Hundijahi limiit suureneb vaid neljas maakonnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hundijahiks jagatakse limiite kahes osas. Kui esimesega lubati lasta 70, siis nüüd lisandub veel 15 looma neljas maakonnas.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil selgitas otsust sellega, et senine hundi laskmise limiit on täidetud ainult pooles ulatuses. Detsembri keskel oli 70st lubatud loomast kütitud 42.
«Hundi levik on sel aastal küllaltki ebaühtlane ja seal, kus huntide arvukus on tihedam, antakse limiidi teise osaga ka küttimislube juurde,» seletas ta. Kahes osas antakse lube Männili sõnul sellepärast, et esimene osa andmise ajal oktoobris pole veel head ülevaadet hundi levikust, sellest, kus on pesakonnad jne.
Praegustel andmetel on Eestis 21 hundi pesakonda, millest kaks jääb Läti piirile. Lisaks on piiriäärsetel aladel veel kaks pesakonda, mida võib siiski lugeda Läti omadeks. Kui hundi küttimislimiidi esimese osa jaotuses mängis olulist rolli kahjustuste levik, siis teine osa arvestab enam asustustihedust.
Kõrgema asustustihedusega on Rapla- ja Järva maakond, samas kui suuremas osas Eestis on asustustihedus jäänud madalaks. Järvamaa saab juurde 5, Harjumaa 7, Ida-Viru 2 ja Pärnumaa 1 isendi laskmise loa.
Keskkonnateabe keskuse andmetel pole paljude sobivate aladele tekkinud pesakondi, mis viitab sellele, et sisemigratsioon on olnud puudulik. Nõrk sisemigratsioon viitab asurkonna seisundi halvenemisele.
Praeguseks tehtud hundivaatlustes hakkab keskuse andmetel silma karjade tagasihoidlik suurus võrreldes samal ajaperioodil tehtud vaatlustega eelnevatel aastatel. See viitab halvenenud juurdekasvunäitajatele.
Kõike olemasolevat teavet arvestades ei tohiks hundi arvukuse praegusel tasemel säilitamiseks küttida käesoleval jahihooajal mandri-Eestis enam kui 85 isendit, leiab keskkonnateabe keskus.
Jahimeeste hinnangud hundi arvukusele ei ühti keskkonnateabe keskuse omadega. Selleks, et andmeid ühtlustada, on Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul plaanis kokku kutsuda hunditeemaline ümarlaud, kus arutatakse hundi loendamise ja küttimisega seotud küsimusi.
«Jahimeeste seltsi eesmärk on saada jahimehed, kes praktiliselt hundi arvukuse reguleerimist teostavad, ja need, kes limiite määravad, ühele lainele,» sõnas Korts. «Täna on üksteisest möödarääkimisi. Meie eesmärk on, et oleksime väga heas koostöös, et algandmed, mis saame, oleksid täpsed ja nende põhjal tehtud arvutused arusaadavad ja läbipaistvad.»