R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Osa loomaaia elukaid pakast ei pelga

Urmas Tooming
, reporter
Osa loomaaia elukaid pakast ei pelga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kääbusmarmosett.
Kääbusmarmosett. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna loomaaias valitseb jõulurahu – külastajaid praktiliselt pole, kuid külma trotsivad elukad askeldavad rõõmsalt lumes või paarikraadises vees edasi ning ei tee sellest väljagi, et keegi neid ei vaata.

Siiski on loomaaia suurel maa-alal mõned soojad majad, kuhu pakase käest sisse astudes tekib prillikandjatel probleeme, sest klaasid muutuvad hetkega uduseks ja midagi pole näha.

Üks neist on troopikamaja, kuhu sisenedes võtavad külastajaid kohe vastu surikaadid, äärmiselt kollegiaalsed elukad, pärit Lõuna-Aafirikast. Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on surikaatidest alati vähemalt üks loom valves ning kui ta mingit ohtu märkab, siis annab häälitsemisega kogu rühmale märku, et tuleb varjuda või midagi muud enda kaitseks ette võtta. Seejuures on valvuri hääletoon erinev, sõltuvalt sellest, kas oht ähvardab ülevalt või läheneb mööda maad.

Surikaadid

Hoopis erilised loomakesed on gekod. Üldiselt nad palju ei liigu, aga neil on jalgade küljes omapärased minikonksud, millega nad saavad end ka klaasi külge haakida ning mööda siledat pinda liikuda. Kaal selgitas, et klaasi pind paistab küll täiesti siledana, kuid seal on siiski miniatuursed konarused, millest erinevat liiki gekod suudavad kinni hoida ja edasi liikuda.

Samas lähedal askeldavad rõõmsalt pisikesed valgetups-marmosetid ehk pisikesed ahvid. Nendel elukatel on niisugune komme, et poegade eest hoolitsevad vaid isased ning viivad pisipere emaste juurde üksnes imetamiseks. Kaalu sõnul on need loomakesed väga uudishimulikud ning jälgivad tähelepanelikult, kes nende puuri juures liigub.

Valgetups-marmosett

Troopikamaja teises tiivas võib näha inimese kõige lähemaid sugulasi ehk šimpanse Pinot, Bettyt ja Quincyt, kellele korraldati 21. detsembril jõulupuu. Loomade puuri pandi püsti ehtsad kuusepuud, mille külge riputati tervislikke jõuluehteid, nagu paprikaid, apelsine, viinamarju, pähkleid ja muud sellist, mida elukad saavad sealt endale maiustamiseks võtta. Täiskasvanud šimpansid on Kaalu sõnul väga tugevad loomad ning nendega ühte puuri ei soovita ta küll kellelgi minna. Mingil ajal oli üks šimpans ühel loomaaia töötajal kaks sõrme ära hammustanud.

Teises puuris käib pidevalt vilgas askeldamine – seal jookseb ja ja hüppab ringi paarkümmend maailma kõige väiksemat pärisahvi ehk kääbusmarmosetti. Kaalu sõnul on need eriti lõbusad sellid.

Kui troopikamajas on hea soe olla, siis 15-kraadise pakasega loomaias liikudes hakkab peagi jahe. Jääkarusid külm aga ei heiduta – üks emane ja temast palju suurem isane loom kõnnivad rahulikult kumbki oma aedikus ringi. Kaalu sõnul oli kaks noort naist septembri lõpus algatanud jääkarudele paremate elamistingimiste loomiseks raha korjamise kampaania. Eelmise nädala neljapäevase seisuga oli kogunenud juba rohkem kui 12 000 eurot. Tegelikult läheb aga vaja umbes 3,5 miljonit, et maailma suurimad kiskjad tõesti elamisväärsed elutingimused saaksid ja neile korralikud basseinid ehitataks.

Jääkaru

Loomaaed loodab Euroopa Liidu järgmisest eelarvest selleks mingi raha saada, kuid enne on vaja projekt teha ning selleks kulubki annetuste raha marjaks ära. Jääkarude kodu ehk polaarium tuleb tulevikus hoopis teise kohta – põhjaväravate juurde, kuna seal on suurtele kiskjatele igati soodsad tingimused ning sinna saab paigutada ka teised külmaelukad.

Jääkarudest mitte kaugel asub amuuri leopardide aedik. Isane loom peab omaette olema, ema oma kolme kutsikaga on neist eraldatud, igaks juhuks. Kõik kolm emast kutsikat lebasid Postimehe külaskäigu ajal rahulikult koopa katusel ning uudistasid, kuidas neid pildistatakse. Kaalu sõnu ei ole koordinaatoriga veel kokku lepitud, millisesse maailma loomaaeda nee haruldased loomad viiakse. Amuuri leopardide tegemisi on võimalik jälgida ka interneti kaudu ning fänne pidavat olema massiliselt. Looduses on neid elukaid vaid umbes 40, loomaaedades veel sadakond.

Amuuri leopardid

Tiigripuurist vaatas vastu emane tiiger, tema elukaaslane suri mõni aeg tagasi vähki. Samas oli ematiiger ootusärevuses ja lakkus end põhjalikult, sest veel enne uut aastat on talle tulemas peigmees Moskva loomaaiast.

Ninasarvikute maja sai eelmisel aasta seestpoolt renoveeritud, kuid nüüd tuleb valmis teha ka õueaedik, et Tallinna loomaaed saaks endale kaks teravnokk-ninasarvikut, mis tulevad Inglismaalt. Tõenäoliselt saab kogu rajatis õigeks ajaks valmis ning suured elukad jõuavad kohale. Ninasarvikud on Tallina loomaaias ka varem olnud, kuid viimane suri vanadusse ning nüüd tuleb nooremaid oodata, kevadeks peaksid nad kohal olema.

Elevant maiustab jõulukuuskedega

Elevantide majas sõi kaks suurt emaslooma rõõmsalt jõulukuuski, mida kaupmehed üha rohkem kohale toovad, kui kaup maha müümata jääb. Elevantidel läheb elu aina rõõmsamaks, sest kuusepuude krõmpsutamine neile tõeliselt meeldib. Elevantide majas lebavad ja liiguvad aeglaselt ka kilpkonnad, kes on veel päris noored ja kasvavad poole suuremaks.

Tallinna loomaaed saab 2014. aastal 75 aastat vanaks. See on sündmus, mida tuleb kindlasti tähistada. Loodetavasti saab selleks ajaks valmis ka loodushariduskeskus, mille rajamiseks on Tallinna linnaeelarvest raha eraldatud. Lisa peab tulema ka Euroopa Liidust, kuid see pole Kaalu sõnul veel lõplikult kindel.

Eriti uhke on Tallinna loomaaed oma erinevat liiki kitsede ekspositsiooni üle. See on maailmas parim, teisele kohale on platseerunud San Diego zoopark.Tallinna loomaaia kitsede ja lammaste ekspositsioon on rikkalik – seal leidub erinevaid elukaid nii Himaalaja mäestikust, Kaukaasiast kui mujalt maailmast ning uudistamist jätkub ka talvel, sest need loomad külma ei karda ning liiguvad karjakaupa lumes ringi.

Paarikraadise temperatuuriga vees askeldas kolm hüljest. Tundus, et neil on külmas vees päris hea olla, sest välisõhu temperatuur jäi miinus 15 kanti. Kaalu sõnul magavad hülged nagu malenupud vees püsti või sukelduvd hoopis vee alla uinakut tegema.


 

Hüljes

Märksõnad
Tagasi üles