/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2008/05/04/37979t1h39a0.jpg)
Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja partnerid panid Vilsandi saarel taas tööle hülgekaamera.
Vilsandil töötab taas hülgekaamera
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaamerapilti saab vaadata siit ja varuda tuleb kannatlikkust, kuna hallhülgeid (musti päid merepinnal) on esialgu keeruline märgata, kuid kui silm harjub ära, siis näeb neid päris sageli, ütles Kertu Hool ELFist. Ta lisas, et vahel näeb hülgeid isegi mitmekümnete kaupa koos ujumas.
Kaamerapildi juures on avatud ka kommentaarium, kus asjakohastele küsimustele vastab hülgeuurija Mart Jüssi. Praegu on seal vestlus enamasti inglise keeles, kuid küsimusi esitada ja kommentaare jagada võib ka teistes keeltes.
Jüssi ütles Postimehele, et hüljeste kohalolu garanteerida ei saa, kuna loomad elavad oma elu, kuid kaamera asupaik on valitud selline, kus hülged suure tõenäosusega käivad ja kogunevad. Kaldale tulevad nad praegu harva, sest ilmad on tuulised ja neil hakkab rannal külm, samuti puhub tuul nad kividelt maha, rääkis Jüssi. Suurem tõenäosus hülgeid näha on tuulevaiksete ilmadega.
Põnevaim aeg hüljeste aastaringis ootab ees veebruaris-märtsis, kui nad tulevad kaldale poegima ja kaamera kaudu saab uurida hüljeste lastetoas käivat elu. «Ega nad mingit tsirkust siin ei tee. Kui pojad on, siis natuke nagistavad omavahel ja teevad poegadele ruumi,» ütles Jüssi.
Lääne-Saaremaa vetes elab uurija sõnul tuhatkond hüljest. Lisaks neile on hülgekaamera ees nähtud ka merikotkaid.