/nginx/o/2010/11/02/458984t1haa8c.jpg)
«Vallas on hunt sel sügisel rünnanud viit koera, aga Bock on esimene, kes elama jäi,» räägib Ida-Virumaal Illuka külas elav naine, kelle koer võsavillemi rünnakule vapralt vastu pani.
Tapjahundi murdmisseeria peatanud krants paraneb võitlushaavadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteist nädalat tagasi pühapäeva öösel tuli hunt Illukal taluõue ja püüdis maha murda suurekasvulist segaverelist ketikoera, kirjutab Õhtuleht. Perenaine Vilma Niinep küll kuulis, et öösel kella kolme ajal koerad hauguvad, ent kuna nad teevad seda sageli, siis jäi ta voodisse.
Pühapäeva hommikul, kui Niinep läks koertele süüa viima, tuli teda saba liputades tervitama kahest koerast vaid üks – verekaotusest nõrk Bock lamas kuudis, kuid perenaist nähes suutis siiski tõusta ja talle vastu vaaruda.
«Kael tal lausa narmendas, aga kõri läbinärimise eest päästis lai nahkrihm. Hundi hambajäljed olid selgelt ka külje peal näha,» rääkis Niinep.
Keskkonnaameti Viru regiooni jahindusspetsialist Raivo Sass käis võitlustandreid isiklikult üle vaatamas ja arvab, et jälgede järgi otsustades võis koeri rünnata üksik vanem hunt, kel toidunappus käes.