/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/06/159270t1h57c0.jpg)
Seismoloog Heidi Soosalu sõnul võib Eestit tõenäosuse kohaselt oodata lähemal ajal ees väike maavärin.
Tõenäosus lubab Eestile lähiajal tillukest maavärinat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti viimane, 1,1-magnituudine maavärin oli 2006. aasta novembris Naissaare juures, rääkis Eesti Geoloogiakeskuses töötav Soosalu Vikerraadio saates «Uudis+».
Ta lisas, et kuna Eestis väriseb maa keskmiselt kahe aasta tagant, võib midagi sarnast meid ees oodata ka sel aastal. «Eks hakkame tasapisi ootama. Üks väike Eesti maavärin peaks toimuma.»
Tema sõnul midagi kartma ei pea, sest sellised sündmused nagu 1976. aastal Osmussaart tabanud 4,6-magnituudine maavärin, esinevad Eestis pigem kord tuhande aasta jooksul. Ta lisas, et ka 4,6 magnituudi pole tegelikult ohtlik.
Kesk-Itaaliat täna varahommikul kell 3.32 raputanud maavärinas hukkus vähemalt 40 inimest, nende hulgas vähemalt viis last.
USA geoloogiateenistuse andmetel oli see 6,3-magnituudine maavärin, Itaalia geofüüsika spetsialistide väitel aga 5,8-magnituudine Richteri skaala järgi.
Soosalu sõnul on Itaalias maavärinaid peamiselt seepärast, et Aafrika laam surub end miljardeid aastaid vastu Euraasia laama lõunaosa. Näiteks on selle tulemusena tekkinud Alpi mäestik.
Ta lisas, et Itaalia maavärinad paistavad rohkem silma paljus seetõttu, et tegu on tihedalt asustatud aladega.
Soosalu väitel väärib tänase Itaalia maavärina puhul märkimist, et selle kese oli üsna maapinna lähedal, ning see tõi ka kaasa suured purustused.