Metsade, niitude ja soode elurikkuse olukord halveneb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Mets.
Mets. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Liikide ohustatus on kasvanud metsa-, niidu- ja sooökosüsteemides, kahanenud aga rannikutel.

Endiselt kasvavad ohud seentele-samblikele, soon- ja sammaltaimedele nii metsades, niitudel kui soodes, samuti niitude ja veekogude linnustikule, soontaimedele ja vetikatele veekogudes ning seentele-samblikele rannikutel, seisab äsja avaldatud väljaandes Eesti keskkonnanäitajad 2012.

Jätkuvalt on terav konflikt majandusmetsa ja elurikka metsa iseloomus – surnud puit metsas on esmavajalik seentele ja samblikele, samas aga suurimaks ohuks puiduvarule, kuna meelitab patogeene.

Seente ja samblike, soontaimede ja sammaltaimede ning lindude halvenenud olukord niiduökosüsteemides viitab endiselt kaitsemeetmete ebapiisavusele ning ekstensiivse põllumajanduse ja väiketalupidamise kadumisele.

Soon- ja sammaltaimede ning seente-samblike olukorra halvenemine soodes on seotud kuivendustegevuse pikaajalise tagantjärele toimiva mõjuga.

Vähenenud on ohud soon- ja sammaltaimedele, lindudele, imetajatele ning kahepaiksetele-roomajatele rannikutel, sammaltaimedele, seentele-samblikele, kaladele ja kahepaiksetele-roomajatele veekogudes, imetajatele, lindudele ja kahepaiksetele-roomajatele metsades ning imetajatele niitudel.

Mitme liigirühma olukorra paranemine rannikutel viitab Natura 2000 programmi tulemusena ulatuslike rannikualade kaitse alla võtmise positiivsele mõjule, aga ka jätkuvalt toimivale ehituskeelule nendel aladel.

Vähenenud on ka ohud kaladele ja kahepaiksetele veekogudes. Vooluveekogudesse on naasnud mitmed vahepeal kadunud kudevad kalaliigid. Siiski ei ole veekogudes toimuva hindamiseks andmestik piisav.

Tagasi üles