Esimene emailves sai mobiilse jälgimisseadme

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Pildil on jälgimisseadmega isailves Agar.
Pildil on jälgimisseadmega isailves Agar. Foto: Sandra Urvak

Teadlased panid Tipu uurimisalal esimesele emailvesele kaela mobiilivõrku kasutava jälgimisseadmega.

«Tänavu talvel on Tipu uurimisalal nn kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,» teatas pressiesindaja vahendusel metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Kui varem nn kaelustatud ilvesed olid kõik isased, siis nüüd saab mobiilivõrgu kaudu jälgida ka emase ilvese elu.

Kaelaseadme panemiseks püütakse ilvesed kinni kastlõksudega ning uinutatakse. «Kuna emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,» märkis Männil.

Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.

Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende loomade arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju saakloomadele.

Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas kaelaseade pandud kolmele metskitsele ja kahele kährikule. Loomade püük märgistamiseks kestab veel paar nädalat, hiljem jälgitakse neid pidevalt.

Tipu uurimisala on kompleks Soomaa Rahvuspargist ning RMK kasutatavast Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkonnast, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega uurimisprojekt.

Märksõnad

Tagasi üles