Teadlased panid Tipu uurimisalal esimesele emailvesele kaela mobiilivõrku kasutava jälgimisseadmega.
Esimene emailves sai mobiilse jälgimisseadme
«Tänavu talvel on Tipu uurimisalal nn kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,» teatas pressiesindaja vahendusel metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.
Kui varem nn kaelustatud ilvesed olid kõik isased, siis nüüd saab mobiilivõrgu kaudu jälgida ka emase ilvese elu.
Kaelaseadme panemiseks püütakse ilvesed kinni kastlõksudega ning uinutatakse. «Kuna emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,» märkis Männil.
Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.
Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende loomade arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju saakloomadele.
Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas kaelaseade pandud kolmele metskitsele ja kahele kährikule. Loomade püük märgistamiseks kestab veel paar nädalat, hiljem jälgitakse neid pidevalt.
Tipu uurimisala on kompleks Soomaa Rahvuspargist ning RMK kasutatavast Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkonnast, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega uurimisprojekt.