Sügisene õrn jää ei kanna veel inimest

Jää.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Külmemate ilmade saabudes tekib veekogudele õhuke jääkiht, mis raskuse all kergesti murdub. Päästeamet palub inimestel hoiduda jääle minekust seni, kuni jää on turvalise paksusega.

Turvalise jää paksus algab kümnest sentimeetrist. Läbi jää vajudes peab arvestama, et 4 kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul.

Samas ei anna ka jää mõõtmine sajaprotsendilist teadmist jää olukorrast. Esiteks on jää paksus ja tugevus väga erinev ka sama veekogu piires. Meeles tuleb pidada, et jää on alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on voolava veega veekogus jää alati nõrgem kui järves või tiigis.

Teiseks võivad jäätingimused muutuda tundidega. Hommikul tööle või kooli minnes ületatud jõejää ei pruugi õhtul sealt üle jalutada soovivat inimest enam kanda. Päästeameti poolt läbi viidud uuringu kohaselt teab nõrga jääga piirkondi ja nende ohtlikkust vaid 27 protsenti elanikest.

Päästeamet palub lapsevanematel mitte jätta lapsi veekogude läheduses järelevalveta ja selgitada neile jääle mineku ohtusid ning tagajärgi.

Jää, mis üht last kannab võib mitme lapse raskuse mõjul kergesti murduda. Igal aastal on juhtunud traagilisi õnnetusi väikeste lastega, kes on vanema teadmata läinud õhukesele jääle ja läbi selle vette vajunud.

Päästeameti palub kalameestel reaalselt hinnata õrna jääga seotud ohtusid ning mitte minna jääle kalastama enne, kui jää on turvalise paksusega. Ühtlasi soovitatakse jääle minnes kaasa võtta jäänaasklid, vile või helisignaal ja päästenööri.

Päästeamet palub kõigil olla tähelepanelik ning ohtlikku olukorda märgates paluda jääl viibijatel sealt viivitamatult lahkuda. Õrnale jääle minek on väga tõsine risk, millega võib ohtu seada nii iseenda kui ka päästma tulnud kaaslaste elu. Juhtunud õnnetuse korral tuleb koheselt helistada hädaabinumbril 112.

Tagasi üles