/nginx/o/2010/11/27/473976t1h0f1b.jpg)
Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus soovitavad Sindi paisu hüdrosõlme taastamisel mitte anda luba hüdroelektrijaama ehitamiseks.
Keskkonnakaitsjad: Sindi paisul ei tohi lubada elektri tootmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumile saadetud pöördumises leiavad keskkonnakaitsjad, et Sindi paisul ei tohiks lubada elektri tootmist, kuna selline tegevus mõjub kahjulikult sealse Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ning mõjutab negatiivselt ala kaitse eesmärki, elektri tootmisega seotud tegevusvariantide puhul ei ole Pärnu jõe head seisundit võimalik saavutada.
«Teeme ettepaneku kavandatavaid tegevusi (paisutamine, elektri tootmine ja pääsu rajamine kaladele) kaaluda eraldi ja ka loa andmise või sellest keeldumise otsus teha kõigi nende tegevuste kohta eraldi,» seisab kirjas.
Nimelt taotleb AS Raju vee erikasutusluba Pärnu jõel Sindi paisul elektrienergia tootmiseks, Pärnu jõe vasakkaldal vana kalatrepi rekonstrueerimiseks, looduslähedase kalapääsu rajamiseks jõe paremkaldale, samuti paisutuse säilitamiseks. Keskkonnaamet algatas vee erikasutusloa taotlusega kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise.
Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus sätestab, et tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki.
Allakirjutanute väitel lubavad aga senised uuringud ja analüüsid väita, et arendaja poolt Sindi paisul kavandatavad tegevustel on Natura 2000 alale negatiivne mõju.
Pärnu jõgi ja selle lisajõed moodustavad Eesti ühe olulisema elupaiga poolsiirdekaladele, kelle hulka kuuluvad looduskaitseliselt ning harrastus- ja kutselise kalapüügi seisukohalt olulised liigid, sh lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Kuna nimetatud kalaliigid sigivad ainult jõgede kiirevoolulistes lõikudes, mõjutab tõkestamatu pääs koelmutele nende arvukust ja püügivõimalusi kogu levila ulatuses, sh meres.
Pärnu jõele jääb Eesti kõige ulatuslikum vooluveekogudel olev loodusala, Pärnu jõe loodusala. Loodusala pikkus on ca 120 km, pindala üle 800 ha. Kaitseväärtusteks loodusalal on jõgi kui elupaik, sõõrsuudest jõesilm, kaladest lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu, vee-eluviisiga imetajatest saarmas ning vee-elupaikadega seotud lindudest jäälind.
«Sindi pais on peamiseks negatiivseks mõjuteguriks Pärnu jõe loodusala kaitseväärtustele,» seisab pöördumises. «Selle tõttu puuduvad lõhe ja jõesilm valdavas osas loodusalast ning näiteks lõhe asurkonna säilimine Pärnu jõe loodusalal on Sindi paisu tõttu otseselt ohustatud.»
Keskkonnakaitsjad viitavad, et uue suure veetarbega hüdroelektrijaama rajamine Sindi paisu juurde, sellega paratamatult kaasnev jõepõhja ja jõe vooluosade ulatuslik muutmine ja ümberkujundamine hüdroelektrijaama ümbruses ning hilisem pidev hüdroloogilise režiimi häirimine läheb loodusala kaitsenõuetega kindlasti otsesesse vastuollu.
«Halvimal juhul võib see põhjustada Pärnu jõe ainukese allpool Sindi paisu asuva koelmuala hävimise, väga tõenäoliselt aga selle kvaliteedi halvenemise määral, mis kahjustab kõiki siirdekalu, samuti jões rändeid tegevaid nn paikseid kalaliike,» leiavad nad.