/nginx/o/2020/09/03/13320201t1hd734.jpg)
/nginx/o/2012/07/03/1197216t1h1878.jpg)
Geeniandmed võimaldasid Eesti teadlastel esmakordselt kindlalt tõestada, et meilgi liigub ringi hundi ja koera hübriide.
Eestis elavadki huntkoerad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuus noort hundikarja liiget, kelle jahimehed paar talve tagasi Läänemaal Taeblas küttisid, olid silmaga nähtavalt teistsugused: neli tükki tavalistest huntidest tumedama karvaga ja kaks hoopis kollakarvalised, laikat meenutavad.
Äsja ilmunud teadusartiklis andsid Tartu Ülikooli bioloogid geenianalüüsidele tuginedes kinnituse, et tegu on tõepoolest loomadega, kelle üks vanem on koer ja teine hunt.
«Enamik hübriide leitaksegi, sest nad näevad välja ebaharilikud,» ütleb Tartu Ülikooli doktorant Maris Hindrikson, kes uurimuse läbi viis. Tema kaasautorlusel ajakirjas PloS One ilmunud teadusartikkel uuris kuue Taebla noorlooma ja lisaks ka kahe Lätis leitud kutsika geene ning andis teadusliku kinnituse sellele, mida loomi vaadates niigi kahtlustada võis – tegu on huntkoertega.
Ehkki suure tõenäosusega on sarnaseid loomi Eestis varemgi liikvel olnud, pole nende päritolu tõestamisega enne tegeletud, tõdeb Hindrikson. Seega on tegu esimeste kinnituse leidnud huntkoertega Eestis.
Läti huntkoerad tõid üllatuse
Üllatus see siiski ei olnud, sest tingimused olid Läänemaal Hindriksoni sõnul olemas. «Olukord, mis hundipopulatsioonis tol hetkel valitses, oli sobilik, et hübridiseerumine võiks aset leida,» selgitas Hindrikson.
«Läänemaal oli jahisurve suur ja asurkond madalseisus,» ütles ta. «Hulkuv koer võib teatud tingimuste kokkulangemisel saada emasele hundile alternatiivseks sigimisvariandiks. Ka Euroopas on kõik teadaolevad hübridiseerimisjuhtumid leidnud aset sarnastes tingimustes, kus hunte on vähe ja hulkuvaid koeri palju.»
Kuus Taebla huntkoera kuulusid küll samasse hundikarja, kuid ei olnud tõenäoliselt kõik samast pesakonnast.
Läti kutsikate geeniproov pakkus aga suurema üllatuse – kui tavaliselt sünnivad huntkoerad isase koeraga paaritunud emasele hundile, siis Läti hübriidide puhul oli kutsikate emaks koer. Varem pole Euroopas sedapidi hübriide geneetiliselt tõestatud.
«See oli üsna ootamatu, sest tavaliselt asjad niipidi ei käi,» märkis Hindrikson. «Loomade käitumuslik taust ei soodusta seda.»