/nginx/o/2012/10/15/1373910t1he48b.jpg)
Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest, Eesti Ornitoloogiaühing palub sagedastes õnnetuspaikades muuta klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.
Ornitoloogid paluvad klaasipinnad muuta lindudele paremini märgatavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetuste põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.
Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine.
Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.
Vastu hoonete klaaspindu lendamist juhtub lindude rändeperioodil kahjuks väga sageli. Eelkõige on see probleem kõrgematel korrustel ja nurgapealsetel või läbi ruumi paistvatel akendel. Sagedamini toimuvad kokkupõrked klaaspindadega lindude aktiivsel rändeteel, massilist toitumiskohtade juures (näiteks pihlakad, õunapuud jt puud) ning ka lindude talvise toidumaja juures. Heal juhul lõppeb see linnule põrutusega ning ta toibub, halvemal juhul järgnevad tõsised vigastused või silmapilkne hukkumine.
Siidisabad e viristajad pesitsevad meist põhja- ja kirdepool ning Eestis on nad iga-aastased läbirändajad ja talvitujad. Tänavu on neil kenadel suletutiga lindudel aga invasiooniaasta, mis tähendab, et neid on saabunud Eestisse tavapärasest kümneid kordi rohkem.