Suurkiskjate tegevuskava näeb ette, et loomapidajaid tuleb enam motiveerida tegelema suurkiskjate kahjustuste ennetamisega ja sellest peaks sõltuma riigipoolne hüvitis.
Hundimurega loomapidajad peavad kahjude ennetamisega rohkem tegelema
10. oktoober 2012, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hundi, ilvese, pruunkaru) kaitse- ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021. Ühe vajaliku tegevusena on seal välja toodud, et jätkatakse riigi poolt suurkiskjate tekitatud kahjude ning nende ennetamise kulude kompenseerimist.
Samas on lisatud, et koduloomade murdmisega tekitatud kahjude vähendamiseks on tarvis teha muudatusi looduskaitseseaduses ja kahjustuste kompenseerimist puudutavas keskkonnaministri määruses, mis motiveeriksid loomapidajaid enam tegelema kahjustuste ennetamisega.
«Õigusaktides kirjeldatakse abinõud, mida loetakse suurkiskjate kahjustuste ennetamise puhul efektiivseteks (näiteks piirdeaia tehnilised näitajad, karjavalvekoerad) ning millistel tingimustel riik nende soetamist rahaliselt toetab,» seisab tegevuskavas. «Kahjustuste kompenseerimine seostatakse nende korduvusega, kus riigipoolne toetus väheneb korduvate kahjustuste korral, kui omanik pole nende ärahoidmiseks midagi ette võtnud.»
Hundi poolt toimus kahjujuhtumeid 2007. aastal 34, 2008. aastal 77, 2009. aastal 72 ja tunamullu 108. Karu poolt põhjustatud kahjujuhtumeid oli vastavalt 33, 24, 32 ja 50.
Ilves ei põhjustanud 2007. aastal ühtegi kahjujuhtumit, kuid 2008. aastal 3, 2009. aastal 5 ja 2010. aastal 10 juhtumit.
Tunamullu maksis riik karu tegude eest kompensatsiooniks 12 350 eurot, hundi murdmiste eest 43 000 eurot ja Ilvese tõttu 450 eurot.