Eile lõppes pilootprojekt, millega üritati Saaremaal luua hävimisohus oleva Euroopa naaritsa asurkonda, enamiku loomade hukkumisega. Ometi said teadlased projekti käigus olulist infot tulevikuplaanide jaoks.
Euroopa naaritsa Saaremaale asustamise projekt sai kurva lõpu
9. oktoober 2012, 08:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augustis Mullutu-Suurlahe piirkonda lahti lastud üheteistkümnest Euroopa naaritsast on tänaseks hukkunud üheksa, kirjutab Saarte Hääl. Lisaks on leitud kahe looma saatjad, seega on suur tõenäosus, et nemadki on hukkunud.
Tiit Maran, kes alustas Euroopa naaritsa päästmise projekti juba tudengina 2002. aastal Hiiumaal, leidis, et tulemus on küll kurb, aga ootuspärane.
«Suurel saarel on rebaseid rohkem ja ega see koht Kuressaare külje all ka kõige õnnestunum valik olnud,» ütles Maran. «Loomad koondusid Nasva külje alla, kus on vähem toitu ja rohkem rebaseid.»
Loodusuurija sõnul oleks kolm ellujäänud looma olnud hea tulemus.
Hukkunud naaritsatest viis olid Marani sõnul maha murtud rebaste poolt, ühe oli maha murdnud kass. Üks loom jäi auto alla ja üks langes röövlinnu saagiks. Lahkamist ootava naaritsa surma põhjus on seni teadmata.
Maran peab projekti kõige positiivsemaks tulemuseks kohalike elanike suhtumist naaritsatesse. Et tegemist on kiskjatega, oli olemas oht, et kohalikud võivad nende saarele toomise vastu olla. Seni ei ole teada, et mõni loom oleks otsa saanud inimese käe läbi.
«Arvestades seda, et Hiiumaale on aastate jooksul lahti lastud sadu loomi, ei saa Saaremaa tulemust üle dramatiseerida,» leiab Maran, kelle sõnul hävib looduses talveperioodil 35 protsenti asurkonnast. Seni leitud loomad on olnud heas toitumuses. Samuti töötasid loomade saatjad hästi.
Maran ei nõustunud arvamusega, et loomad hukkusid mõttetult. Tema sõnul ei suudeta antud projektiga muuta Euroopa naaritsat taas levinud liigiks Euroopas, küll aga säilib loomade geneetiline kood vabas looduses.
Seda, kas projektiga jätkatakse ka järgmisel aastal, Tiit Maran veel öelda ei osanud. Kõigepealt tuleb ära oodata uuringute tulemused, tehakse kokkuvõtted.