Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul on hundid Eestis murdnud tänavu vähem lambaid kui mullu.
Keskkonnateabe keskus: tänavu on murtud mullusest vähem lambaid
25. september 2012, 22:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaadata Eestit tervikuna, siis ei ole lammaste murdmisi nii palju kui eelmisel aastal. Huntide arvukus on tõenäoliselt langenud tänu möödunud talve intensiivsele küttimisele,» ütles Männil BNSile.
Probleemid on Männili sõnul pigem lokaalsed ja üks vähestest probleemsetest pesakondadest, kes murrab palju lambaid, on seesama, millest rääkis ETV esmaspäevaõhtune saade «Ringvaade». «Kõige probleemsemad hundid on nii tänavu kui ka olid möödunud aastal siiski Saaremaal,» ütles Männil.
Hundile, nagu ka teistele jahiulukitele, on jaht Männili kinnitusel lubatud piiratud ajal aastas ja hundijahi aeg kestab novembri algusest veebruari lõpuni. «Oluliste kahjustuste olemasolul võib keskkonnaamet välja anda erilube väljaspool jahiaega. Eriload on erandlikud ja nende saamine peabki keerulisem olema,» ütles Männil. Hundi arvukust reguleeritakse tema sõnul jahiajal.
Kariloomade kaitseks huntide rünnaku eest on Männili sõnul parim paigaldada korralik kogu karjamaad ümbritsev elektrikarjus või võrkaed. Elektrikarjus peaks olema vähemalt viie traadiga ja alumine traat madalamal kui 20 sentimeetrit. Aia kõrgus peaks olema minimaalselt 110 sentimeetrit.
Tavaliselt aitab Männili kinnitusel ka lammaste ööseks lauta ajamine, suurte karjade puhul on soovitatav kasutada karjakoeri. Ajutise abinõuna toimib Männili sõnul ka hundijahis kasutatavate lipuliinide paigaldamine ümber karjamaa.