Viis keskkonnaorganisatsiooni alustavad allkirjade kogumist tapjapaisuna tuntud rajatise likvideerimiseks Pärnu jõel Sindis, kus on viimasel kümne aasta jooksul hukkunud kaheksa inimest ning mis on ületamatuks tõkkeks ka kalade rännetel.
Kodanikualgatus nõuab Sindi tapjapaisu likvideerimist
13. juuni 2012, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalarände takistus põhjustab igal aastal miljonitesse eurodesse ulatuva keskkonnakahju ning kaitsealuste liikide populatsioonide hääbumise.
Seetõttu hakkasid aktiivsed kodanikud koguma allkirju pöördumisele, milles nõutakse asendada Sindi pais kärestikuga ja loobuda Eestis hüdroenergeetika arendamisest. Pöördumise algatajad – rahvaalgatusrühm Sindi pais, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, SA Eesti Forell ja Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi soovivad piisava hulga allkirjadega pöördumise saata riigikogu keskkonnakomisjonile ja valitsusele.
«Meil sai villand keskkonnaministeeriumi suutmatusest aastaid vindunud paisuprobleemi lahendamisel ja otsustasime rahva tahteavalduse abil sundida poliitikuid lõpuks riigimehelikult tegutsema,» sõnas pöördumise üks algatajaid, füüsikaõpetaja Hans Soll Pärnust.
Lääne-Eesti Päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Renee Tammeti sõnul on Sindi pais äärmiselt ohtlik rajatis, millel pole inimeste hukkumise vältimiseks head lahendust. «Sindis, nagu suurel osal teistel paisudel Eestis, varitseb just suurveeaegadel tõsine oht, mida pole ennetavate meetmetega võimalik vältida. Parim lahendus oleks pais likvideerida.»
Mitmed teadusuuringud on näidanud Sindi paisu kahjulikku mõju Pärnu jõe elustikule ja soovitanud pais kas likvideerida või madaldada, rajades selle asemele kaladele ületatava ja inimestele ohutu kärestiku.
Praegu käib Sindi paisule järjekordse keskkonnamõju hinnangu tegemine, kuid aktiivsed kodanikud kardavad, et see võib arendajale soodsa otsuse korral põlistada selle paisu ühes hüdroelektrijaamaga (HEJ) Pärnu jõel aastakümneteks.
«On selge, et koos uue planeeritava HEJ-ga on paisu mõju jõele veelgi kahjulikum – kavandatavad väikese vooluhulgaga kalateed ei võimalda suurel osal kaladest üles kudealadele rännata, samas kui jõgepidi allalaskuvad noorjärgud satuvad suure tõenäosusega elektrijaama turbiinidesse,» rääkis Eesti Maaülikooli ihtüoloog Rein Järvekülg. Tema sõnul ei võimalda senise olukorra jätkumine ega HEJ ehitamine ühes kalapääsudega tulevikus tagada Pärnu jões sigivate siirdekalade asurkondade taastumist.
Allkirju pöördumisele kogutakse kalastuskauplustes üle Eesti ja internetis: http://petitsioon.ee/ei-sindi-paisule