ilmajaam.ee -
REKLAAM
Noorte forellide laskmine Jägala jõkke.
1/1

Noorte forellide laskmine Jägala jõkke.

foto: Mihkel Maripuu

foto
http://f5.pmo.ee/f/2012/04/30/1080136t40hfcb9.jpg
http://f6.pmo.ee/f/2012/04/30/1080136t44h7887.jpg
Noorte forellide laskmine Jägala jõkke.
Mihkel Maripuu

Jägala jõkke lasti 5000 noort lõhet

30.04.2012 00:38
, reporter

Nädal aega tagasi lasti Jägala jõkke 5000 kaheaastast noort lõhet, et kompenseerida Linnamäe hüdroelektrijaama kui takistuse mõju kala looduslikele kudealadele.

REKLAAM

Viie tuhande kala vette laskmine pole niisama lihtne tegevus. Noored lõhed toodi jõepervele suure Dodge Rami kastiautoga kahes kastis, mille külge ühendati voolikud. Seejärel hakkasid Põlula kalakasvatajad kastidesse tasapisi jõevett pumpama, et kalad temperatuuriga harjuksid.

Alles ligi tunni pärast ühendati kastid suurema diameetriga toruga, mille kaudu lõhe survega jõkke lennutati. Esialgu jõgi lausa kihas uutest asukatest ja uimast kala võinuks vist isegi käega püüda.

«Me laseme igal aastal vette umbes kaheaastaseid lõhe noorjärke,» rääkis Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste. «Mõte on kompenseerida seda looduslikku olukorda, kus lõhe, tulles jõkke sisse, jääb teatud hetkel pidama.»

Teisisõnu imiteeritakse seda ajajärku, kus lõhe on juba ära kudenud, noored kalad on välja arenenud ja kasvanud ning hakkavad merre tagasi minema. Nimelt asub jõel Linnamäe hüdroelektrijaam, mis lõikab kalade loodusliku teekonna läbi ja nad ei pääse oma oletatavatele kudekohtadele.

«Tuleb rõhutada, et tegemist on oletatavate kudealadega, sest pärast tammi tuleb kilomeetri pärast looduslik piire, millest kala nagunii edasi ei saaks,» sõnas Meriste.

«Esimese paari-kolme päeva jooksul on vette lastud kalad suures segaduses,» märkis Meriste. Need päevad kuuluvadki harjumisele ja kosumisele ning seejärel asuvad nad mere poole teele.

Selleks et kalamehed olukorda ära ei kasutaks ja noori lõhesid kohe välja ei püüaks – seda on varasematel aastatel ette tulnud –, patrullivad jõe ­ääres keskkonnainspektorid, kes kontrollivad kalameeste saaki.

«Inspektorid käivad jõgede ääres iga päev ja jälgivad kalastamist ka maimude vettelaskmise kohtades. Sel aastal ei ole veel kedagi noorjärkude püügilt tabatud,» märkis Põhja regiooni peainspektor-nõunik Vladimer Jürma.

Tema hinnangul suhtuvad kalastajad maimude vettelaskmisse üldiselt mõistvalt ja tunnustavalt ning hoiduvad nendel kohtadel kala püüdmast. «Noorkalad on tavaliselt veel suhteliselt väikesed ja kalameeste õngekonksu otsa nad eriti ei satu,» kinnitas Jürma.

Jägala jõgi pole sugugi ainus koht, kuhu tänavu on noori kalu asustatud. Aprilli lõpus lasti meriforelli ja lõhe maime vette ka Loobu, Pudisoo, Pirita ja Valgejões. Mõnda jõkke isegi mitu korda.

«Praegu võib mõnes jões ka forelli püüda, kuid peab teadma, et nende alammõõt on 50 sentimeetrit, lõhedel 60,» ütles Jürma. Jõgedes elavad ka jõeforellid, kes peavad olema vähemalt 36 sentimeetri pikkused, et neid välja püüda tohiks.

Jaga |
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Sinu nimi: Sõbra nimi:
Sinu meiliaadress: Sõbra meiliaadress:
SAADA SÕBRALE
E-MAIL SAADETUD
SIDUSTEEMADE KATALOOGID
REKLAAM
KOMMENTEERI

NB! Vaata kommenteerimise tingimusi.
Soovin moderaatoriks kandideerida
Ilm linnades
Ilmajaam.ee Facebookis