Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) teatab oma kodulehel, et läinud sügis oli kuiv, ent talv osutus väga niiskeks – Eesti keskmiseks sademete koguseks arvutati 179 protsenti normist.
EMHI: talv oli normist pea kaks korda sajusem
16. märts 2012, 17:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis paistsid kaks eelmist talve silma just lume poolest, külma poolest jäid need viimase poolsajandi 8. ja 12. kohale. Tänavused kolm talvekuud sattusid selles pingereas veebruari alguse külmalainest hoolimata üpris keskele.
Eelmise aasta detsember meenutas sügist – oli soe ning tormine. Jõuludeks sai maa valgeks vaid Eesti idaosas, soojakraadid takistasid isegi kunstlume tootmist. Lumeuputuse asemel oli jutuaineks Soomaa üleujutus (281 cm üle keskmise taseme), mis kuulus sajandi kümne suurema hulka. Detsembris sadas palju vihma – tervelt 16 jaama said uue sajurekordi.
4. jaanuaril jäi Pärnus merevee tõus täpselt ohtliku taseme piirile pidama. Alates maailmakarika suusavõistlustest Otepääl hakkas lund juurde tulema. Jaanuari lõpuks oli maas kohati 20-25 cm paksune valge vaip.
Veebruar oli juba tõelise talvekuu moodi – saime tunda isegi üht külmalainet. Eriti ohtlike kilda seda ei loetud, selleks oli üle 30-kraadise pakasega päevi liiga vähe, vaid 3-4. Küünlakuu (ja kogu talve) ametlikuks külmarekordiks mõõdeti Jõgeval 5. kuupäeval -35 °C.
Veebruar näitas ka, millised ilmakontrastid Eestis valitseda võivad: 6. veebruari hommikul mõõdeti riigi kagunurgas -33,3 kraadi, 340 km kaugusel Ristnas oli samal ajal aga päris soe, vaid -3,3 kraadi.
Vabariigi aastapäeval võis Tartus vabalt marssida ja pille puhuda, sest sooja oli +1,2 kraadi, tuult 2 m/s ümber.
Kui meteoroloogia ja hüdroloogia instituudis aastaaja ilmanäitajad kokku loeti, selgus, et kolme talvekuu keskmine õhutemperatuur Eestis oli -3,3 °C (mullu -6,6 °C). Külmemad paigad asusid Pandivere kõrgustikul (Väike-Maarja -5,4 ja Jõgeva -5,3 °C), märksa soojem oli saartel (Vilsandi -0,3 °C).
Lõppev talv osutus sügisega võrreldes väga niiskeks – Eesti keskmiseks sademete koguseks arvutati 235 mm, mis teeb normist 179 protsenti. Veebruari viimasel päeval mõõdeti lume paksuseks Otepääl soliidne 53 cm.
Milline võiks tulla kevad? Statistika alusel keskmine või isegi soojapoolne, teatab EMHI.
Külmemad talved Eestis (1961/1962-2011/2012):
1984/1985 -9,2 °C
1978/1979 -9,1 °C
1969/1970 -8,7 °C
1962/1963 -8,1 °C
1965/1966 -8,1 °C
1986/1987 -8,1 °C
Soojemad talved Eestis (1961/1962-2011/2012):
2007/2008 +0,7 °C
1991/1992 -0,1 °C
1974/1975 -0,3 °C
1988/1989 -0,4 °C
1992/1993 -0,5 °C
1989/1990 -0,5 °C