Tartu veterinaar- ja toidulabor leidis jaanuari algul Nuia jahiseltsi meeste lastud metssea lihast suures koguses inimorganismile ohtlikke keeritsussi vastseid.
Mulgimaa metssea lihast leiti ohtlikke keeritsusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Veljo Kask, kes on läbinud ulukiliha kontrollimise koolituse, oli jahimehe toodud proovi üle vaadates märganud üht vastset, Tartu labor leidis 50 grammist lihast aga 238 vastset, kirjutab Sakala.
Veljo Kask rääkis, et kui inimese organismis on keeritsussi vastseid suures koguses, võivad need ka surmavaks osutuda.
Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuhi Ulvi Lombi sõnul on keeritsussi leidmine jahimeestele hoiatuseks, et metssealiha tuleb kindlasti lasta veterinaararstil või laboris kontrollida. See toiming on kohustuslik.
Inimese sooltesse sattunud vastsed levivad lümfiteede kaudu lihastesse, kus nende ümber tekib sidekude ja hakkavad ladestuma lubisoolad. Vastsed püsivad nakkusvõimelisena aastaid.
Loomadest esineb keeritsussi metssigadel, kuid seda levitavad ka koerlased, närilised ja karud. Haigestumise vältimiseks tuleb liha küpsetada vähemalt 77-kraadises temperatuuris.