Torm Berit üllatas tugevusega mereteadlastki

Rahvas Pirital Merivälja tee ääres merel möllavaid tormilaineid jälgimas. Foto: Andres Haabu

Akadeemik Tarmo Soomere rääkis, et hiljuti Eestis möllanud torm Berit oli üllatavalt tugev ning õhurõhk langes madalamale kui 2005. aasta jaanuaritormi ajal.

Äsja elasime üle tugeva tormi nimega Berit, kuid Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia keskus prognoosis uut väga intensiivset tormi juba detsembris või jaanuaris.

Füüsikalistel alustel tehtavate ilmaprognooside ehk selliste prognooside, mis baseeruvad jämedalt öeldes Newtoni seadustel, ettenägemise horisont ei ületa praegu kahte nädalat. See puudutab konkreetseid torme ja nende tekkimise võimalikkust ja ligikaudset regiooni, kus need võivad esineda.

Üle selle ajavahemiku on prognoos statistilist tüüpi – et see kuu või periood võib olla natuke tormisem, natuke vaiksem, natuke soojem või natuke külmem kui tavaliselt. Rohkemat ei ole päris ausal moel võimalik prognoosida. Kindlasti tuleb nii detsembris kui ka jaanuaris torme, aga me ei tea, kus kohas ja kui tugevad.

Missugune on praegune ilmaprognoos, kui vaadata nüüd seda paari nädalat, mida on võimalik ette näha? Mida need nädalad toovad?

Taani meteoroloogia instituudi mudelis on praegu asjad nähtavad 1. detsembri keskpäevani. See on prognoos, mida saab enam-vähem usaldada. Kaugemaid prognoose tõsised modelleerijad üldiselt ei avalikusta või avalikustavad ainult kvalitatiivse kirjelduse moel. Põhjus on väga lihtne: tormide trajektoori ja täpsemat tugevust on võimalik usaldusväärselt mõned päevad ette näha, maksimaalselt kolm-neli päeva. Mõnevõrra pikema aja kohta saab öelda, et torm tuleb, aga siis ei saa kindel olla, kas ta tabab Läänemere põhja- või lõunaosa.

Meie maailm on nõnda ehitatud, et mõnda asja ei saa ka teoreetiliselt ette näha. Ei ole võimalik ilmamudelit parandades pikaajalise prognoosi täpsust suurendada, sest füüsika on selline. See ei tähenda seda, et kliimamudelid oleksid mõttetud. Need ennustavad asju, mis toimuvad statistiliselt – kas tuleb rohkem või vähem torme. Me ei saa öelda kindlat päeva, millal torm tuleb, aga me saame öelda, et tormisus mingite aastate keskmisena suureneb või väheneb.

Missugune on praegune olukord?

Situatsioon Atlandil on praegu võrdlemisi huvitav. Täna öösel ja praegugi puhub päris kõva torm Islandist põhjas. Tuulekiirused läksid üle 30 meetri sekundis. Aga see torm liigub natukene rohkem põhjapoole. Edasi peaks ta minema üle Norra põhjaosa, kuid nõrgeneb kõvasti. Neljapäeval peaks ta sinna jõudma. Meieni jõuab võibolla selline väike järelkaja. See on prognoos, mida enam-vähem võib uskuda.

Millal see võiks Eestisse jõuda?

Praeguse mudeli järgi see Eestit peaaegu ei puudutagi. Eestit puudutab teine torm, mis on praegu alles sündimas kuskil Hispaaniast läänes. Mudel ütleb, et homme pealelõunal hakkab see jõudma Iirimaa kanti. See on Atlandi ookeani jaoks tavaline sügistorm tuulekiirusega kuni 25 meetrit sekundis. See number tähendab kümne minuti keskmist tuulekiirust, mitte tuulepuhanguid. Meil armastatakse hirmsasti rääkida puhangutest, mille puhul numbrid on vahel hirmutavalt suured, aga tuule mõju merele, lainetele ja veetõusule määrab märksa rohkem tuule keskmine kiirus.

Homme õhtuks jõuab see torm veel päris tugevana Oslo kanti. On üsna tõenäoline, et see torm peaks Eestisse jõudma reede paiku. Aga ta ei ole meeletult tugev, pigem tavaline sügistorm. Ülitugevat tormimoodustist praegu ilmakaartidelt ei paista. Tegelikult peaksime tänulikud olema, et tormid sügiseti üle Läänemeri käivad. Ilma nendeta oleks meie kliima vaid veidi soojem kui Gröönimaa lõunatipus.

Kas hiljutine torm Berit oli Eesti jaoks kuidagi erakordne?

Ta oli väga tugev. Isegi üllatusin, kui vaatasin, kui suur oli õhurõhu langus. 2005. aasta jaanuaritormis langes õhurõhk 960 hektopaskalini, standard on natuke üle tuhande. Nüüd siis üle-eilses tormis langes õhurõhk 944-ni.

Peale madalrõhkkonna sügavuse oli Berit ka väga kontsentreeritud. Sellistel puhkudel on tuul tormi kõige tugevamas alas ka natukene tugevam kui suuremas tsüklonis. Sellest ka probleemid Norras, kus inimesed ei osanud arvestada, et lained võivad sügavamale sisemaale murduda ja hukkus filmigrupp. Lisaks tuli sõnum Fääri saartelt, et nemad olevat mõõtnud maailma rekordi lainekõrguses. Väidetavalt olevat oluline lainekõrgus ulatunud 19,7 meetrini.

Kui palju on senine rekord?

Senine enam-vähem usaldatav rekord oli 18,5 meetrit Iirimaast läänes Rockalli kalju lähistel 2000. aasta veebruaris, see oli mõõdetud laevalt. Seadmetega mõõdetud rekord oli 17,9 meetrit 2004. aastal orkaani Ivan all Mehhiko lahes. Senine Põhja-Atlandi maksimum oli 17 meetrit 2006. aastast.

Need on niinimetatud olulise lainekõrguse numbrid. Kõrgeim üksiklaine on tavaliselt oma 40% võrra kõrgem. Suurim usaldusväärselt mõõdetud üksiklaine oli veidi üle 32 meetri kõrge taifuunis Krosa 2007. aasta oktoobris Vaiksel ookeanil. Aga praegu on need Fääri saarte andmed veel natukene kahtlased. Teadlased ei usalda neid enne, kui lainemõõturite salvestusseadmed välja võetakse ja andmed üle kontrollitakse.

Missugune on praegu mere olukord? On ta veel soe ja kuidas see mõjutab ilma?

Meie tugevamate tormide statistika näitab, et kui on olnud sügis väga ilus, soe ja vaikne, siis esimesed sügistormid on märksa tugevamad, kui sellised tormid, mis tavaliselt sügisel juhtuvad.

Nagu sel aastal?

Jah, nagu sel aastal on olnud ilus, soe, veepinna ülemine kiht pole veel palju jahtunud ja siis tormienergia kahaneb aeglasemalt, kui meri on hästi soe. See puudutab küll ainult neid torme, mis meile lähenevad pikki Läänemerd. Nende tormide, mis nagu Berit, tulevad üle Norra ja Rootsi põhjaosa, käitumist meresoojus praktiliselt ei mõjuta.

Miks on nii, et tormi ajal oli tegelikult temperatuur suhteliselt soe, kuid täna lõi järsku külmaks?

Meie laiuskraadide tsüklonid on natukene erinevad nendest orkaanidest, mis Ameerikat rüüstavad. Meie tsüklonid moodustuvad sellest, et läänest tulev soojaõhuvool haakub idapoolt tuleva külmaõhuvooluga. Kui nad omavahel haakuvad siis tsüklon tekibki. Nõnda on pool tormist seotud sooja õhumassiga ja teine külmaga. See, mis temperatuur meil parasjagu juhtub olema sõltub sellest, milline õhumass parasjagu siin on. Tsüklon pöörleb kogu aeg ning tavaliselt jõuab meile külm ja suhteliselt kuiv õhumass just tsükloni nii-öelda tagalas, mille kohale jõudes pilved hõrenevad ning tuul pöördub loodesse. Sellest ka rahvatarkus, et loodetuul on taevaluud.