Kuna Kuresaare linnas elavate rebaste seas vohab kärntõbi sedavõrd, et neilt on haiguse saanud ka nii mõnigi koer, andis linnavalitsus jahimeestele voli rebaste arvukuse piiramiseks neid maha laskma hakata.
Kuressaares hakatakse kärntõbiseid rebaseid maha laskma
26. oktoober 2011, 07:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsuse heakorra järelevalve spetsialisti Heino Vipi sõnul allkirjastas abilinnapea Kalle Koov nädala algul Kuressaares ulukite arvukuse piiramist käsitleva korralduse lisa, kus määrati ära konkreetsed inimesed, kellel on luba linna territooriumil ulukite arvu reguleerida, kirjutab Saarte Hääl.
«Kuna lõksude ja muude vahenditega püüdmine ei ole tulemusi andnud, rebaste arvukus on küllaltki suur ja arvestades seda, et paljud loomad on kärntõves, oleme otsustanud hakata neid laskma,» rääkis Heino Vipp Saarte Häälele.
Kuna tegemist on tiheasustusalaga, siis on järelevalve spetsialisti sõnul väga täpselt paika pandud, kuidas rebaste laskmine toimuma peab. Pärast iga sooritatud lasku tuleb jahimehel kohe teavitada politsei juhtimiskeskust ja linna heakorra järelevalve spetsialisti.
Juba nõuete ühekordne eiramine toob kaasa konkreetse jahimehe eemaldamise laskjate nimekirjast, misjärel nimetab jahiseltsi esimees uue liikme, kes tohib Kuressaares rebaseid lasta.
«Suure tõenäosusega tekib lume tulekul olukord, kus õhtusel ajal hakkab linnas kostma üks-kaks pauku, ja siis kodanikud juba teavad, millega on tegu,» selgitas Heino Vipp. Tema kinnitusel tuleb seejuures maksimaalselt tagada elanike turvalisus ning keegi ei lase seal, kus on elumajad.
Linna heakorra järelevalve spetsialisti sõnul kehtib ulukite arvu piiramise voli linna territooriumil 1. aprillini.
Heino Vipi sõnul on teada mitmed juhud, kui koduloomad – koerad, kassid – on rebastelt kärntõve saanud. «Kui veel aasta tagasi arvati, et see mingit suuremat ohtu ei tekita, siis nüüd on tekkinud arusaam, et kärntõbi on ikkagi ohtlik,» nentis Vipp. Tema sõnul on sama probleemiga kimpus ka mitmed mandri omavalitsused.