Sel talvel lubatakse märksa vähem ilveseid küttida

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimees.
Jahimees. Foto: Margus Ansu

Kui kahel eelmisel jahihooajal lasti ligi 180 ilvest, siis nüüd on lubatud küttida vaid sada isendit, otsustas suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise korraldamise töörühm. Seevastu hundi esialgne limiit on mõnevõrra julgem kui möödunud aastal.

«Ilvese arvukus oli vahepeal suhteliselt kõrge ja paari aasta jooksul kütiti üle juurdekasvu määra,» selgitas keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil, miks ilvese limiiti vähendati. «Teiseks on vähenenud juurdekasv. Pesakonnad on väiksemad ja mõned emad on ilma poegadeta, sest toidubaas on kehvaks jäänud.»

Ilvese populatsiooni juurdekasvu languse põhjuseks saab pidada peamiselt metskitse arvukuse langust, mis on olulisel määral suurendanud kutsikate suremust.

Prognoos näitab, et 2010. aasta kehva juurdekasvu ja tugeva küttimissurve juures langes arvukus oluliselt ning tänavuse jahihooaja eel on ilveseid ligi 670, nende pesakondi on 95. Veel 2008. aasta sügisel hinnati ilvese arvukuseks 839.

Männil märkis töörühmas, et ilves on võtnud ja võtab veelgi kasutusele alternatiivseid saakloomi, näiteks kopra ja väikekiskjad. Ta lisas, et ilvese suurenev kisklus jänestele ja metsislastele peakski olema kompenseeritud nende kiskluse suurenemisega väikekiskjatele, ehk siis mõju peaks kokkuvõttes olema kindlasti positiivne.

Hundi arvukus on Männili sõnul suhteliselt stabiilne. Arvukus oli viimases kõrgseisus aastal 2008, millest alates on see langenud tänu suurenenud küttimissurvele. Kuigi kahjustuste hulk on võrreldes 2010. aastaga umbes sama, tegi keskkonnateabe keskus ettepaneku arvukust veel mõnevõrra vähendada.

«Limiite jagatakse kahes osas ja sel aastal panime natukene julgema esmase limiidi,» rääkis Männil. Hunte võib esimese limiidiga lasta kuni 110. Eelmisel aastal lubati esimese limiidiga lasta 85 hunti ning jahihooajal kütiti kokku 125 looma.

«Teine limiit antakse jaanuari alguses ja see on kindlasti väiksem,» sõnas Männil.

Ta selgitas, et hundilimiit on jaotatud kahte  ossa, sest esimese osa jaotamise ajaks ei ole veel teada asurkonna selleaastane juurdekasv, vaid tegemist on eelmise aasta seiretulemustest saadud prognoosiga, millele lisandub suvistest-sügisestest vaatlustest ja kahjustustest pärit info. Niisiis ei saa võimalikku teise osa suurust ja jaotust praegu ette näha.

Hundi jahihooaeg algab 1. novembril ja lõpeb 28. veebruaril. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini. Keskkonnaministeerium saatis töörühma poolt määratud limiidid keskkonnaametile heakskiitmiseks.

Ilves

2006. aastal kütiti 92/ üldarvukus sügisel 728
2007 76/720
2008 150/788
2009 183/839
2010 181/793
2011 arvukuse prognoos on 670

Hunt

2006. aastal kütiti 41/ üldarvukus sügisel 145
2007 40/160
2008 156/295
2009 108/245
2010 125/230
2011. aasta arvukuse prognoos on 207

Allikas: Keskkonnateabe keskus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles