Kuna rändlinnud on juba pesad maha jätnud, saab praegu looduskalender.ee leheküljelt jälgida kahe Eesti looduskaamera pilti. Ajutiselt pole töös hallhülge seirekaamera Vilsandil, mille juhtmed näris läbi metssiga.
Hülgekaamera taastamine sõltub metsseast
7. september 2011, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hetkel pole töös hallhüljeste seirekaamera, sest rahul, mis on reservaat, on metssiga, kes näris läbi kõik ühendusjuhtmed,» rääkis looduskalender.ee toimetaja Gennadi Skromnov. Loom jäi enne teistkordset «sigatsemist», kui kõik juhtmed olid juba välja vahetanud, ka kaamerapilti.
«Peame ootama metssea lahkumist reservaadist, eks siis katsume ülekande taastada,» lisas Skromnov. See võib aga aega võtta, sest kaamera on kinni juba kevadest.
Looduskalendri kodulehelt saab praegu jälgida näiteks Alutaguse metsakaamerat, mille ette on jäänud ka pruunkarusid. Seal hakatakse katsetama metsast stereoheli ülekandmise võimalusi.
Lisaks on üleval must-toonekure kaamera ning kaamerapilt kurepesast, kus pesitses tänavu väike-konnakotkas, kuid sealt pole enam praegu väga palju vaadata. «Must-toonekured on juba rändel nagu väike-konnakotkaski,» ütles Skromnov. «Kaamerad demonteerime mõne nädala möödudes.»
Uue asjana on äsja alustanud seenekaamera, mis jälgib looduskaitsealuse korallnarmiku (Hericium coralloides) viljakeha arengut. Sel puhul pole siiski tegemist otseülekandega.
«Kvaliteedi ja eksperimendi huvides pildistab korallnarmikut peegelkaamera ja ülesvõtetest monteeritakse päeva ülevaade,» rääkis Skromnov. «Korallnarmikut hinnatakse üheks Euroopa kaunimaks seeneks ja huvilisi on ikka tuhandeid.»
Skromnovi sõnul on ligi pooled looduskalendri külastajatest Eestist, ülejäänud mujalt. Mujalt vaatajate esikolmik on: Saksamaa, Soome, Holland.
Kas ja missuguseid kaameraid on plaanis sügiseks või talveks üles seada, Skromnov veel rääkida ei soovinud.
«Plaane muidugi on, kuid nendest on ennatlik kõnelda,» ütles ta. «Selliste ülekannete edastamine on keerukam kui tv tegemine. Võib öelda, et meil pole ühtegi identset tehnilist lahendust. Kindlasti katsume parandada juba talvisel ajal tuttavate kaamerate juures tehnilist kvaliteeti.»