/nginx/o/2017/05/24/6702033t1h8ddd.jpg)
Läti tuntud kuurordi Jurmala rannas jalutanud naine sai šoki, kui sattus millelegi väga ebameeldivale, vahendab TVNet. Tuleb välja, et tegemist võib olla maailma pikima elusolendiga.
Fotod ja video: Läänemeri uhtus kaldale maailma pikima olendi (4)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
24. mai 2017, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leidsin sellise olendi Jurmala rannast. Õigemini osa temast ja see on 15 meetrit pikk. Saage tuttavaks Lineus Longissimus – maailma kõige pikem olend, mis võib kasvada 60 meetri pikkuseks,» vahendab TVnet Läti elaniku Facebooki postitust. Ta lisas, et ilmselt oli meri kaldale uhtunud juba surnud isendi.
Pikk külgpilulane (Lineus longissimus) on kärssuss perekonnast Lineus ning tegemist on ühe pikema loomaliigiga Maal.
Palusime Läti hiigelussi kommenteerida merebioloog Jonne Kottal, kes oli lätlaste määratud liigi osas alguses kahtleval seisukohal, kuid pärast piltidega tutvumist tunnistas, et see võib isegi õige olla.
«Kuigi fotode kvaliteet ei võimalda seda päris sajaprotsendilise kindlusega öelda, võib siin tõepoolest olla tegemist pika külgpilulase indiviidiga. Looma suurus on siin ainuke toetav õlekõrs,» ütles Kotta.
Pika külgpilulase geograafiline leviala hõlmab Lääne-Euroopa ja Põhja-Euroopa rannikuveealasid, sealhulgas Läänemere rannikut. Ta on madalvees elunev röövloom, kes lahkub meretõusu ajal oma varjupaigast saagijahile.
Meie kandis üliharuldane leid
Jonne Kotta sõnul on ussi näol tegemist meie piirkonnas väga haruldase leiuga.
«Oma 30-aastase uurimisstaaži jooksul pole ma sellistest leidudest meie kandis kuulnud. Usun, et Jurmalasse sattus see laevade ballastvee kaudu – kas siis mingi laev on reidil ballastvett vahetanud või kandus see hoovustega Daugava suudmeala poolt Jurmalani. Liik on võrdlemisi tavaline soolasemates meredes nagu näiteks Põhjameres või Briti saarte läheduses. Läänemere soolsus on üldiselt liiga madal, et liik saaks meil elada. Ametlikult on pikka külgpilulast ka Läänemeres kirjeldatud, aga seda vaid Taani väinades Kattegati/Skagerraki piirkonnas,» ütles Kotta.
Kehakujult on ta tüüpiline kärssuss – pikk ja nöörikujuline. Tema keha pikkus on tavaliselt 5–15 meetrit, harvemini ulatub see kuni 30 meetrini. Mõned autorid kirjeldavad aga üksikuid isendeid pikkusega kuni 60 meetrit. Jonne Kotta sõnul on tegemist ühe suurima loomaga maailmas, kellega suudavad võistelda vaid meduusid liigist Cynea capillata.
Pika külgpilulase keha läbimõõt on tavaliselt 5–10 millimeetrit. Teistel andmetel võib Lineus longissimuse keha laius küündida koguni 10 sentimeetrini.
Kuigi Wikipedia andmetel võib külgpilulase lima olla mürgine, ei tasu inimestel rannast hiigelussi leidmisel hirmu tunda, kinnitas Kotta.
«Külgpilulane toodab närvimürki sisaldavat lima, mille abil kaitseb end kiskjate vastu. Küll pole see lima inimesele ohtlik, vaid pigem ebameeldiva lõhnaga,» ütles merebioloog.