ilmajaam.ee -
Kevadised pajutibud.
1/1

Kevadised pajutibud.

foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

foto
//f7.pmo.ee/N3yscU6vZnNO62PnDli24qDBc-k=/200x200/smart/nginx/o/2017/04/14/6550083t1h8ec9.jpg
//f7.pmo.ee/Mf74mJP8cmvNoxjQWB4_-jkf6wg=/566x0/nginx/o/2017/04/14/6550083t1h8ec9.jpg
Kevadised pajutibud.
Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Munadepühadel on olnud nii 18,5 kraadi külma kui ka 23 kraadi sooja

14.04.2017 13:13

Riigi ilmateenistuse ülevaatest selgub, et Eestis on viimastel aastakümnetel peetud munadepühi nii 23-kraadise sooja kui ka näpistava külmaga.

Kõige soojem oli pühade ajal 2000. aastal Valgas, kui 23. aprillil mõõdeti õhusooja 22,9 kraadi. Tänased temperatuurid jäävad rekordile kõvasti alla – sooja on Eestis vaid üks kuni viis kraadi.

Kõige külmem oli 1942. aasta 5. aprillil Jõgeval, kus mõõdeti koguni 18,5 külmakraadi.

Kõige rohkem päikest paistis 2011. aasta 24. aprillil Sõrves, kokku 14,6 tundi. Ent kahel aastal 57-st – 1988. ja 1998. aastal – ei paistnud pühade ajal minutitki päikest.

Kõige sajusemad olid pühad 1994. aasta 3. aprillil Lääne-Nigulas, kus sadas ööpäevaga 18,3 millimeetrit vihma. 24 aastal 97-st ei sadanud pühade ajal aga piiskagi.

Lumerekord jääb aastasse 1956

Kõige paksem lumi mõõdeti munadepühadel 1956. aasta 1. aprillil, kui Misso vallas Mauri külas oli maas 62 sentimeetrit lund.

Lihavõttepühad, ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad on liikuvad pühad, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Püha langeb päevadele vahemikus 22. märts kuni 25. aprill, mistõttu on ka ilmad nii muutlikud.

Jaga |
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Sinu nimi: Sõbra nimi:
Sinu meiliaadress: Sõbra meiliaadress:
SAADA SÕBRALE
E-MAIL SAADETUD
KOMMENTEERI

NB! Vaata kommenteerimise tingimusi.
Soovin moderaatoriks kandideerida
Ilm linnades
Ilmajaam.ee Facebookis